Ametiühingud nõuavad kiirkorras miinimumpalga tõstmist
26. märts 2015, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) teatel tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samuti tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.
«Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt,» ütles EAKL esimees Peep Peterson pärast keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.
Ekspankur Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika. Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist.
Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid.
Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.
Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. «Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine,» rääkis Peterson.
Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.
Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.