Millised on töökohtade haldusteenuse trendid nutiajastul?

Nutitelefon.

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Kui siiani on töökohtade haldusteenus olnud vägagi arvutikeskne, siis tänu üha suuremale nutiseadmete kasutusele on oluline ka need seadmed töökoha haldusteenusega liita, kirjutab Eesti Telekomi IT-teenuste haldur Taavi Talve.  

Eelkõige on töökohtade IT-haldusteenus teenus mõeldud ettevõtetele, kes ei soovi hoida oma palgal IT inimest, kuid kes soovivad, et kõik IT-asjad oleksid korras, andmevahetus oleks turvaline ning vajadusel saaks kiirelt arvutiabi. Selline teenuse kirjeldus on väga üldine. Tegelikkuses sõltub teenuse portfelli suurus ja keerukusaste ettevõtte suurusest ja vajadustest.

Teenus tähendab ka kaughaldamist ehk seda, et kõikvõimalikud IT mured lahendatakse distantsilt – üle interneti, järgides kõiki turvanõudeid. Teenusepakkuja võtab kliendi loal ekraanipildi üle ning lahendab arvutis oleva probleemi. Paljudele firmadele on see piisav lahendus. Samas on ka neid ettevõtteid, kes soovivad omada teenuse kuutasu sees ka tehniku kohaletulekuteenust ning seadmete rentimist ja uuendamist ning igapäevatööks vajalike vahendite, nagu telefon, arvuti, printeri vms katkimineku korral asendusseadme kasutamist. Enamik IT firmasid on haldusteenuse pakkumisel paindlikud ja lähtuvad põhimõttest – igaühele oma, täpselt nii nagu vaja on. Maksma ei pea teenuslõikude eest, mida ei kasutata.

Ettevõtted pööravad suurt tähelepanu andmete turvalisusele töökohas asuvates arvutites, kuid väga sageli ei mõelda sellele, et paljud töötajad loevad tööalaseid e-kirju ja dokumente oma mobiiltelefonides ja nutiseadmetes, mis pole sugugi ohutu. Nutiseadmete turvalisus on teema, mis vajab lahendust ja nutiseadmeid peaks IT spetsialist või haldusteenuse pakkuja käsitlema samamoodi kui arvutit – neid tuleb võimalike ohtude eest kaitsta. Suurimateks ohtudeks peetakse identiteedivargust või andmete leket ja hävimist seadme kadumisel.

Töökohtade haldusteenuse raames saab ettevõtte infot sisaldavatele nutiseadmetel panna peale paroole või kaotatud seadmest andmeid kustutada. See võimalus annab tööandjale turvatunde, et juhuslik seadme kadumine ei tähenda olulise info lekkimist.

Kui ettevõte kaalub, kas palgata uus IT spetsialist või kasutada töökohtade haldusteenust, siis peaks alustama sellest, et tuleks läbi kalkuleerida IT-kulud.  IT-kulud pole alati otsesed ega tähenda ainult seadmete ostu või IT-spetsialisti palkamist. IT-kulud on ka tehnika remondiks, uute tarkvarade installimiseks või IT-inimeste koolitamiseks kuluv aeg ja raha, kuid sageli seda ei teadvustata. Tegelikult peaks selleks lugema ka IT-probleemi tõttu teenimata jäänud tulu ja IT-probleemide lahendamisega tegelevate kolleegide tööaega.

Tagasi üles