Enim satuvad tööõnnetustesse noored mehed ja keskealised naised

Maret Maripuu

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Mullu oli tööõnnetusi poole tuhande võrra rohkem kui aasta varem, tihti on selle põhjuseks tööandja hoolimatus nii riskide hindamisel kui töötajate väljaõpetamisel.

Tööinspektsiooni tehtud kontrollides oli mullu enimlevinud rikkumine riskianalüüsi puudumine. Tihti esines ka seda, et riskianalüüs oli mõne teise ettevõtte riskianalüüsi täpne koopia, mille mõned laused reetsid, et tegu oligi kõigest vormitäiteks mõeldud dokumendiga. «See on märk sellest, et tööandja ei hooli töötajatest piisavalt,» ütles tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Samale asjaoluline viitab ka see, et veerandis ettevõtteist on väljaõpe puudulik. Vahel on kogu väljaõpe tehtud vaid ühe päeva jooksul ning see on ka tööõnnetuse toimumise üheks peamiseks põhjuseks.

«Tööandja küsis tulevaselt töötajalt, kas sa oskad selle tõstukiga sõita. Töötaja vastas, et oskab küll. Mudelid aga olid vahepeal edasi läinud ning trauma tekkis sellest, et töötaja tegelikult ei osanud ohuolukorras käituda,» tõi näite tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Enim satuvad tööõnnetustesse noored mehed vanuses 25-34 ning naised vanuses 45-54. Põhjused on täiesti erinevad. Kui noortel meestel on põhjuseks riskijulgus, siis vanemaealiste naiste põhjuseks on enamasti liigne mugavus rutiiniga, mistõttu tähelepanu hajub.

Tööõnnetusi oli mullu 452 ehk kümnendiku võrra enam kui aasta varem. Tööinspektsiooni hinnangul on üheks oluliseks põhjuseks see, et tööõnnetusi enam ei varjata. Ent kuigi registreeriti 4635 tööõnnetust, siis ameti hinnangul leiab neid aset veel enam. 

Enim rikkumisi tuvastati kontrollide käigus ehitussektoris, kaubanduses ja mäetööstuses. Kui 80 protsenti registreeritud tööõnnetustest olid kerged, siis raskete õnnetuste arv kasvas aastaga 15 protsenti. Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli nelja võrra vähem kui 2013. aastal. 

Registreeritud kutsehaiguste arv oli 2014. aastal sama suur kui aasta varem. «Kui majanduskriisi aegu tahtsid inimesed saada kutsehaiguse eest hüvitisi, siis nüüd tahavad inimesed iga hinna eest tööl olla,» tõi Maripuu välja erinevad trendid numbrite taga.

Tagasi üles