Konkurent süüdistab G4Si ebaausas hinnapoliitikas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

G4S sularahavedu.

FOTO: Priit Simson

Eurex CS, mis konkureerib G4Siga sularahaveoteenuse turul, süüdistab viimast ebaausas hinnapoliitikas. Konkurentsiamet tuvastas, et G4S on küll aastaid nautinud monopoolse ettevõtte staatust, ent ei näinud põhjust uurida väidetavalt ebaausat hinnapoliitikat.

G4Si tegevuse analüüsimise käivitas sularahaveoteenuse turule tulnud OÜ Eurex CS, mille juhatuse liikme Hannes Roosaare sõnul sai neile pärast 2009. aastal turule sisenemist üsna kiiresti selgeks, et G4S ei pruukinud kasutada nendega konkureerides ausaid võtteid. Nimelt selgus Roosaare sõnul nii mõnegi kliendi juures, et kui Eurex CS oli oma pakkumise teinud, muutis senine teenindaja G4S automaatselt varem kehtinud hindu selliselt, et kliendil kadus motivatsioon teenusepakkujat vahetada, vahendab BNS. 

«Meil tekkis põhjendatult kahtlus, et G4S, omades turgu valitsevat seisundit, võis oma tegevusega kahjustada konkurentsi ja sellega rikkuda konkurentsiseaduse nõudeid. Seetõttu pöördusime 2012. aastal konkurentsiameti poole G4Si suhtes menetluse alustamiseks,» rääkis Roosaar BNSile.

Tema sõnul tuvastas konkurentsiamet detailse analüüsi käigus, et eelduslikult sarnastele klientidele G4S-i poolt rakendatavad hinnatingimused võisid oluliselt erineda, kusjuures esitatud andmete alusel oli raske tuvastada selliste erinevuste tegelikku põhjust ja majanduslikku põhjendatust. «Konkurentsiameti hinnangul olid G4S-i teenustasud nähtavalt sõltuvuses sellest, millisele ettevõtjale on konkureeriv OÜ Eurex CS pakkumise teinud ning kellele G4S on sellest tulenevalt teenustasusid alandanud. Seega alandas G4S teenustasusid ainult nendele klientidele, kelle poole oli oma hinnapakkumisega pöördunud konkureeriv ettevõte. Kliendid, kelle juurde konkurent veel ei olnud jõudnud, pidid leppima endise, G4S-i poolt monopoolses seisus kehtestatud teenustasudega,» rääkis Roosaar.

Tema hinnangul oli sellise tegevusega turgu valitseval ettevõtjal võimalik värskelt turule tulnud konkurent turult välja tõrjuda ning välistada konkurents ka tulevikus ning uuesti asuda teenustasude osas dikteerivale positsioonile. «Turumajanduse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt kujuneb tarbijatele kõige objektiivsem teenuse hind, kui teenust pakub kaubaturul rohkem kui üks ettevõtja ehk puudub monopol. Seetõttu on seadusandja kehtestanud regulatsiooni, mis peaks soodustama konkurentsi tekkimist ja selle jätkuvat püsimist,» selgitas Roosaar.

Menetluse käigus tuvastaski konkurentsiamet, et G4S omab sularahaveoteenuse turul selgelt turgu valitseva ettevõtte seisundit. Samas ei hakanud konkurentsiamet põhjalikumalt uurima G4S-i hinnastamistegevust, millega firma väidetavalt tõrjus konkurentsi teket. Nimelt esitas G4S ise konkurentsiametile taotluse menetluse lõpetamiseks, nõustudes koheselt muutma oma hinnakujunduse põhimõtteid. Nii kinnitaski G4S möödunud aasta lõpuks hinnastamismaatriksi, see rahuldas konkurentsiametit ja menetlus lõpetati.

BNSi küsimusele, miks ei hakanud konkurentsiamet põhjalikumalt uurima G4S-i hinnastamispoliitikat, kinnitas ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits, et konkurentsiamet asus seisukohale, et AS-i G4S Eesti rakendatav uus hinnakujundus kõrvaldab tulemuslikult need konkurentsiprobleemid, mida amet menetluse käigus esile tõstis.  «Ettevõtja võttis kohustuse rakendada edaspidi läbipaistvaid ja ühetaolisi hinnastamise põhimõtteid kõikidele uutele klientidele. Vanade klientide osas toimub üleminek uuele hinnakujundusele kahe aasta jooksul vastavalt kohustuses detailsemalt kokku lepitud graafikule, kusjuures kohustus hõlmab eelkõige 100 suurimat kaubandusklienti,» selgitas Uulits.  

Ta lisas, et olukorras, kus ettevõtja oli võetud kohustusega konkurentsiprobleemid reaalselt kõrvaldanud, oleks menetluse jätkamine G4S-i tegevusele lõpliku hinnangu andmise eesmärgil tarbetu olnud. «Konkurentsiseadusesse 2013. aastal lisatud ettevõtja poolt kohustuste võtmise võimalus ongi ette nähtud just nimelt selliste olukordade jaoks, kus ettevõtja on valmis menetluse kestel konkurentsiprobleemi lahendama nii, et ka konkurentsiametil on võimalik oma ressursse menetluse jätkamise arvelt säästa,» rääkis Uulits.

G4S ei kinnita, et nad oleksid üritanud hinnastamispoliitikaga üritanud konkurentsi teket vältida, väites, et ettevõte on alati lähtunud oma tegevuses seadustes pandud piiridest. Firma sularahadivisjoni direktori Peeter Torimi sõnul kujundavad G4Si sularahakäitluse hinnakirja eelkõige teenusespetsiifilised, kliendi eripäral ja kuludel põhinevad faktorid, nagu näiteks teenindatava rahasumma suurus ja kliendipunktide logistilised - ja riski eripärad. «Iga ettevõte kujundab oma teenuste hinda äriloogikast lähtudes ning seadusega ettenähtud piirides - sama kehtib ka G4Si hinnapoliitika kohta. Ajame oma äri ausalt, mida tõestab ka konkurentsiameti otsus menetluse lõpetamise kohta,» rääkis Torim.

Tema sõnul analüüsis G4S tänu konkurentsiameti poolsele tähelepanu juhtimisele põhjalikult sularahakäitluse hinnakirja ning pika teenuseajaloo jooksul kujunenud hinnastamismudel sai selgemad raamid. «Muudatuse tulemusena jõustunud uus, maatriksipõhine hinnakujundus on mõnevõrra vähem paindlik, kuid kliendi seisukohast on see kahtlemata selgem ning kergemini võrreldav. Sõnaga, kui varasema hinnakujunduse juures oli tõlgendamisruumi, siis uus hinnastamine on selgete ja kergesti hoomatavate reeglitega,» selgitas Torim.

Ta tõrjus kahtlusi, nagu muudaks turgu valitsev positsioon G4S-i hinnad klientidele ahistavaks. «Oleme oma klientidega pidevas dialoogis, sealhulgas ka hinnastamise küsimustes. Seetõttu ei pea arutelu ahistavast hinnakujundusest paika, mida kinnitavad ka sularahateenuseid kasutatavate klientide poolt antud kõrged rahuloluhinnangud,» rõhutas Torim.

Roosaare sõnul jäid nad konkurentsiameti analüüsiga rahule ega nõudnud, et G4S-i hinnastamispoliitikat põhjalikumalt menetletakse. «G4S märkis, et lähtub edaspidi klientide hinnastamisel mittediskrimineerimispõhimõttest. Hinnastamismaatriks laieneb ühetaoliselt kõikidele uutele ja olemasolevatele klientidele. Maatriksile üleviimise kohustus hõlmab käibe järgi 100 suuremat klienti,» rääkis Roosaar.

Tema sõnul kujutab uus hinnastamismaatriks endast sisuliselt tasustamise süsteemi, kus igale kliendile rakendatav tasu sõltub objektiivsetest ja kontrollitavatest kriteeriumitest. «Seega langeb ära võimalus, et konkureeriva pakkumise saanud klientidele tehtaks suunatud ning muude asjaoludega objektiivselt põhjendamata allahindlusi,» lisas Roosaar.

Eesti Panga asepresident Madis Müller tõdes, et kui sularahaveoturul domineerib üks teenusepakkuja, toob see kindlasti kaasa täiendavaid riske ja ootusi selle teenusepakkuja talitluspidevuse suhtes. «Eesti Pangal on olnud sujuv koostöö G4S-ga, kes on kommertspankade lepingupartnerina peamine sularahavedaja Eestis ja mängib seega sularaha ringluse toimimises kriitilist rolli. Seetõttu kaasab Eesti Pank G4S-i aktiivselt meie talitluspidevuse testidesse ja hindab ettevõtte valmisolekut kriisistsenaariumiteks,» selgitas Müller.

Tema sõnul võib sularahavedu pidada spetsiifiliseks raharingluse taristuga seotud teenuseks, mille pakkumiseks peab ettevõtja tegema üsna suuri alginvesteeringuid. «See, et meie väiksel turul pakuvad taolisi taristuteenuseid vaid mõned üksikud teenuseosutajad, ei ole unikaalne ainult sularahavedude puhul. Küll aga usume, et konkurents on põhimõtteliselt igas valdkonnas edasiviiv jõud,» rääkis Müller.

Tema sõnul on selleks võimalikud riiklikud hoovad eelkõige konkurentsiameti käes ja nagu ameti viimatine otsus näitab, nad ka kasutavad neid hoobasid. «Kui võimalikud konkurendid saavad täiendava kindlustunde, et turgu valitsev ettevõtja peab teenuseid õiglaselt ja läbipaistvalt hinnastama, siis võib see soodustada uute teenusepakkujate turule tulekut,» avaldas Müller lootust.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul ei näe pank G4S-i poolt turul valitseva positsiooni omamises suuri riske. «Riskide maandamiseks on meil vajalikud talitluspidevusplaanid. Juhul, kui senine partner sooviks turult lahkuda, siis asuksime kokkuleppeid sõlmima mõne teise rahaveo ettevõttega. Olemasolevad lepingu tingimused annavad selleks piisava võimaluse,» märkis Siilivask.

Tema sõnul ei sekku pank rahaveo firmade teenuse osutamisesse, kes pakuvad teenust oma klientidele. «Samas on konkurents igati tervitatav, kus klientidel on võimalik valida rahaveo teenuse osutajat,» lisas Siilivask.

Tagasi üles