Läti majanduse päästaks lati devalveerimine, kuid selleks on tarvis pankade nõusolekut, Rootsi valitsuse heategevust ja eksportivate ettevõtete valmisolekut müügimahtusid oluliselt suurendada.
Lätis esitleti uut devalveerimisplaani
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
15. september 2010, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellisele järeldusele tuli majandusteadlane Janis Ošleis eelmisel nädalal Riias toimunud diskussiooni «Läti ilma välisvõlgadeta» raames, vahendab Läti majanduslehe Dienas Bizness võrguväljaanne ajalehte Vesti Sevodnja.
Ošleis pakub välja vahetuskursi muutmise, millele eelneks europõhiste era- ning ärilaenude rahvusvaluutaks konverteerimine. Selle tegevuse käigus pankadele tekitatav 3,6 miljardi lati suurune kahju tuleks tema nägemuse kohaselt katta rahvusvahelise laenu ja Rootsi valitsuse heategevusega.
Ošleisi loogika järgi peaks Läti ettevõtete ekspordipotentsiaal devalveerimisega kasvama, maksulaekumised suurenema ning riik ei peaks eelarvet kärpima. Rahvusvahelised laenuandjad aga peaks seda initsiatiivi hindama ning toetama.
Teised diskussioonis osalejad eesotsas Läti keskpanga presidendi Ilmars Rimsevicsiga Ošleisi optimismi ei jaganud. Nende hinnangul on lõunanaabrite probleemide lahendamiseks ainus võimalus eelarvepuudujäägi vähendamine. Keskpanga president on seejuures veendunud, et maksude tõstmise teel eelarve olukorda parandada ei tohi, sest see ajaks majanduse hauda.
Analüütik Vjatšeslav Dombrovski kritiseeris küll riigi valitud sisemise devalveerimise teed ehk siis palkade vähendamist, kuid oli samuti arvamusel, et eelarvekulude mõistlikul tasemel hoidmine on ainus võimalus riigi päästmiseks.