Eesti ettevõtete maksekäitumise 2010. aasta esimese poole statistikast selgub, et maksehäiretega ettevõtete juurdekasv on aastaga küll oluliselt pidurdunud, kuid firmade maksuvõlad ulatuvad samas üle kahe miljardi krooni.
Eesti firmade maksuvõlad ulatuvad 2,3 miljardi kroonini
14. september 2010, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kiiremini on võlgnevustest vabanenud just suuremad ettevõtted - neid iseloomustab maksuvõlgade vähenemine ja väikseim maksehäirete juurdekasvu protsent, selgub Krediidiinfo koostatud kokkuvõttest.
Kui aasta tagasi võis võlgadega kimpus ettevõtete juurdekasvu mõõta kordades, siis selle aasta esimesel poolel on maksehäiretega ettevõtete arv kasvanud 25,2 protsenti, ulatudes 6155 ettevõtteni.
Maksuvõlgadega ettevõtete arv kasvas samal perioodil 11,6 protsenti ning maksuvõlad olid 9591 ettevõttel. Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (ca 48 600 ettevõtet) maksehäirete summa 2010. aasta esimesel poolel 3,6 miljardit krooni ning maksuvõlgade summa 2,3 miljardit krooni.
Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud info ja side (51 protsenti) ning finants- ja kindlustussektoris (43 protsenti).
Kõige vähem on partneritele võlgu olevate ettevõtete arv kasvanud veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmekäitluse (12 protsenti) ning põllumajanduse sektoris (15 protsenti).
Maksuvõlgadega ettevõtete arv on enim kasvanud kinnisvara- (26 protsenti), veondus ja laondus- (22 protsenti) ning finants- ja kindlustussektoris (19 protsenti). Ainsana on maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenenud elektrienergia sektoris (-15 protsenti).
Maakondade lõikes on maksehäiretega ettevõtete arvu kasvuprotsent suurim Saaremaal (37,3 protsenti), Jõgevamaal (31 protsenti) ja Lääne-Virumaal (31 protsenti) ning väikseim Läänemaal (3,3 protsenti).
Maksuvõlgadega ettevõtete arvu kasvuprotsent on enim suurenenud Pärnumaal (19,8 protsenti) ja Läänemaal (15,1 protsenti) ning kõige vähem Tartumaal (6,5 protsenti) ja Võrumaal (8,3 protsenti).
Aktiivselt tegutsevate ettevõtete hulgas on 28 protsenti ettevõtteid kõrge krediidiriskiga. Teatud sektorites – ehitus, majutus ja toitlustus – ulatub kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal ligi 40 protsendini.