Riigikontroll: 2020. aastaks ei pruugi lairiba kõigini jõuda

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil EstWini silt Pikasillas Valgamaal.
Pildil EstWini silt Pikasillas Valgamaal. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikontrolli arvates on riigi selge tegevuskava puudumise tõttu ka aastaks 2020 keeruline teha kiire internet kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele.

Riigikontroll auditeeris, kas riik on teinud kõik selleks, et kõik soovijad saaksid aastaks 2020 kasutada piiramatult kiiret internetiühendust. Auditi käigus analüüsiti, kuidas on Euroopa Liidu toetusraha eest ehitatav kiiret internetiühendust võimaldav valguskaablite võrk ehk lairiba baasvõrk aidanud seda eesmärki ellu viia.

Riigi koostatud infoühiskonna arengukava näeb ette, et aastaks 2020 on kiire internet kiirusega 30 Mbit/s kättesaadav kõigile Eesti inimestele ja ülikiiret internetti kiirusega üle 100 Mbit/s kasutab 60 protsenti. Eesmärkide saavutamiseks otsustas riik Euroopa Liidu toetuste abil rajada lairiba baasvõrgu, mis ei jää 98 protsendist kodudest ja asutustest mitte enam kui 1,5 kilomeetri kaugusele.

Selleks et tarbijatele saaks internetiteenust pakkuda, pidid eraettevõtted rajama juurdepääsuvõrgud ehk investeerima kaablitesse ja seadmetesse, mis ühendavad internetiteenuse tarbijad lairiba baasvõrguga, või paigaldama mobiilimastidele kiire interneti pakkumiseks vajalikud seadmed.

Aastatel 2009–2014 on riik investeerinud lairiba baasvõrgu arendamisse ligikaudu 28 miljonit eurot ELi toetusi. Aastatel 2015–2020 plaanitakse samaks otstarbeks anda veel umbes 41 miljonit eurot toetusi.

Riigikontrolli hinnangul ei ole aga lairiba baasvõrgu arendamise tulemusel Eesti inimeste ja asutuste võimalused kasutada püsivõrgu kaudu kiiret ja ülikiiret internetti seni oluliselt kasvanud. Kõige enam on lairiba baasvõrgu arendamise tulemusel kasu saanud mobiilse interneti pakkujad ja kasutajad.

Riik on kiire ja ülikiire interneti arendamiseks eelkõige investeerinud lairiba baasvõrgu ehitamisse ning jätnud tähelepanuta kiire ja ülikiire interneti kättesaadavaks tegemise kodudele ja asutustele, märkis riigikontroll oma auditis.

Aastatel 2009–2013 rajati 2300 km baasvõrku, kuid praegune areng ei näita, et saavutatakse seatud eesmärk viia majapidamiste, ettevõtete ja asutusteni kiire internetiühendus, märkisid kontrolörid. Riik ei osanud riigikontrolli hinnangul arvestada seda, et vaatamata baasvõrgu olemasolule ei hakka sideettevõtted väljaspool kortermajade piirkondi püsivõrgu kaudu internetiteenust pakkuma.

Samuti puudub riigil plaan, kuidas viia kiire internet rajatud lairiba baasvõrgust edasi lõpptarbijani, seisab auditis. Eriti puudutab see väikese tarbijahulgaga eramajade piirkondasid, kus sideettevõtetel ei ole kasumlik püsivõrgu kaudu internetiteenust tarbijatele pakkuda. Riik alles tegeleb selliste piirkondade väljaselgitamisega.

Seega ei tea majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kui palju peab täiendavalt investeerima, selleks et kiire ja ülikiire internet saaks kättesaadavaks kõigile kodudele ja asutustele, nentis riigikontroll. Praegu eeldab riik, et tulevased internetitarbijad investeerivad täies mahus ise kiire ja ülikiire interneti kättesaadavaks tegemisse.

Riigikontroll leidis ka, et riik ei ole lairiba baasvõrgu arendajatega selgelt kokku leppinud lairiba baasvõrgu rajamise ning haldamise reegleid. Majandusministeeriumile tegi riigikontroll ettepaneku arendajatega tingimused kokku leppida kogu võrgu elueaks.

Samuti soovitas riigikontroll majandusministeeriumil teha koostöös tehnilise järelevalve ametiga kindlaks piirkonnad, kus elektroonilise side ettevõtjatel ei ole kiiret internetti lairiba baasvõrgust kasumlik tarbijani viia. Ministeerium peaks ka looma ja rakendama tegevusplaani, mis võimaldaks teha kiire ja ülikiire internetiühenduse aastaks 2020 kõigile kodudele ja asutustele mõistliku hinnaga kättesaadavaks.

«Viimane aeg on valitsusel koos sideettevõtjate ja lõpptarbijatega kokku panna plaan, kuidas tagada hea kvaliteediga kiire ja ülikiire internetiühendus mõistliku hinnaga kõigile kodudele ja asutustele vähemalt aastaks 2020. Meenutan, et algne tähtaeg oli ju 2015,» tõdes riigikontrolör Alar Karis auditi eessõnas.

Riigikontrolli auditi täistekst asub siin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles