Tõnu Mertsina: Kas euro nõrgenemine päästab euroala majanduse?
16. märts 2015, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõrgem euro on küll toeks eksportijatele, kuid kui välisnõudlus püsib veel lähiajal nõrk, peavad euroala riigid pingutama rohkem struktuurireformidega, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Euro kurss dollari suhtes on aastases võrdluses langenud praeguseks 24 protsenti. Et ühisraha on teiste kaubanduspartnerite valuuta suhtes vähem nõrgenenud, on kaubandusega kaalutud vahetuskursi kukkumine on olnud veidi tagasihoidlikum: 14 protsenti.
Euro nõrgenemist tuleb vaadelda kui dollari tugevnemist. Rahapoliitika erinevus euroala ja USA vahel nõrgestab euro kurssi dollari suhtes. Meie hinnangul hoiab Euroopa Keskpank (EKP) oma baasintressimäärad madalal tasemel (see tähendab, et ei tõsta neid) veel pikema aja jooksul ehk vähemalt järgmise aasta lõpuni. Samal ajal valmistab USA Föderaalreserv ette intressimäärade tõstmist sel aastal.
Ühest küljest: mida rohkem näitajaid viitab USA majanduse paranemisele, seda lähemale tuleb seal otsus intressimäärade tõstmise kohta. Samas on tugevnev dollar oht USA ekspordi konkurentsivõimele, suurendab veelgi sisenõudlust ning halvendab jooksevkonto tasakaalu, mis kõneleb jällegi intressimäärade tõstmise vastu. USA dollar tugevnemise põhjused on paremad majandusnäitajad ja ootused, et intressimäärad hakkavad lähiajal tõusma.
Euroala, eelkõige selle tuumikriikide, võlakirjade tootlus langeb, samal ajal kui USA riigivõlakirjade oma on tõusmas. Nii on vahe Saksamaa ja USA riigivõlakirjade tootlusel paisunud viimase 26 aasta suurimaks.
EKP alustas euro nõrgendamise plaaniga tegelikult juba möödunud aasta kevadel, kui Mario Draghi teatas, et euro tugevus on tõsine probleem ja majanduskasvu ergutamiseks tuleb leida kõikvõimalikud vahendid. Presidendi järjekordne verbaalne sekkumine täitis ka oma eesmärgi, aitas euro kurssi kindlamalt allapoole suunata.
Peamine mure oli euro tugevuse kahjulik mõju rahaliidu mitme riigi ekspordile. Huvitav on aga see, et euro tugevuse üks tähtis põhjus sel ajal oli just euroala jooksevkonto kasvav ülejääk. Kui varem selgitas see euro tugevust, siis praegu mõjutab euroala ja USA intressimäärade ja võlakirjade tootluse erinevus kapitali liikumist rohkem, kui väliskaubandus, selle tulemusel tekkinud jooksevkonto ülejääk ja muud makromajanduse näitajad.
EKP järgnevad sammud alates baasintressimäärade langetamisest kuni jaanuaris suuremahulise varaostukava teatavaks tegemiseni aitasid euro nõrgenemisele kaasa. Valuutaturud on varaostukava mõju juba mitu kuud tagasi arvesse võtnud. EKP varaostuprogrammiga suurenev likviidsus rahaturgudel ning negatiivsed hoiuseintressid suunavad investoreid muuhulgas ka riskantsema vara suunas, mis pakub kõrgemat tootlust.
Lisaks nõrgestab euro kurssi ebakindlus Kreeka tuleviku suhtes.
Euro nõrgenemine parandab teoorias euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, panustab sellega majanduskasvu ja aidates töökohti luua.
Samas muudab see sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks. Eesti ettevõtete tootmises kasutatavatest sisenditest on imporditud üle 60 protsenti. Maailmaturul valdavalt dollarites kaubeldav nafta ja sellest toodetav kütus kallineb eurodes.
Et euroala jooksevkonto on tugevas ülejäägis, oleks majanduskasvu ergutamiseks tarvis suurendada ka investeeringuid (mis on euroalal jätkuvalt ja tugevasti allpool kriisieelset taset; Eestis vähenesid investeeringud möödunud aastal ligikaudu kolm protsenti). Investeeringud paranevad aga koos kindlustunde paranemise ja nõudluse suurenemisega.
Nõrgem euro on küll toeks eksportijatele, kuid kui välisnõudlus püsib veel lähiajal nõrk, peavad euroala riigid pingutama rohkem struktuurireformidega, et oma majandust konkurentsivõimelisemaks ja tootmist efektiivsemaks muuta.
Tuleks arvestada, et majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamine ei ole EKP otsene mandaat. EKP varaostuprogramm võib küll koos euro nõrgenemisega eksporti toetada, kuid ilma majandusreformideta jääb selle positiivne mõju pikemas vaates tagasihoidlikuks.
Mitu Euroopa aktsiaturgu on kasvanud sel aastal USA omadega võrreldes märgatavalt kiiremini. Kui euroala majandustingimused paranevad, suureneb tõenäoliselt veelgi kapitali liikumine Euroopa aktsiatesse.
Tugevamas välisvaluutas teenitud tulude konverteerimine eurosse aitab parandada ettevõtete bilansse, mis toetab euroala ettevõtete aktsiahindade tõusu. Juba praegu on paljud Euroopa ettevõtted valuutariski maandamise abil alandanud oma toodete hindu välismaal ning tõstnud dollaris nomineeritud hindu. Seevastu mitmed USA jt euroala väliste riikide ettevõtted ootavad Euroopa turul müügile negatiivset mõju ning plaanivad kulude kokkuhoidu.
Ligikaudu pool Eesti väliskaubandusest toimub euroala riikidega, mis tähendab, et vahetuskursi nõrgenemisest tulenev otsene efekt on sellevõrra väiksem. Lisaks sellele tuleks arvestada euro nõrgenemise kaudse mõjuga: mitme meie euroala kaubanduspartneri majandusolukord peaks paranema, mis mõjub Eesti ekspordile soodsalt.
Küll aga avaldab Venemaa majanduskriis osadele kaubanduspartneritele (eelkõige Läti, Leedu ja Soome) negatiivset mõju ning pärsib sellega nende impordinõudlust.