Maaomanik: maksan Eleringile iga aasta tuhandeid eurosid peale

Eivor Maiväli.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Sel nädalal Riigikohtus Eleringi üles osalise võidu saanud Eivor Maiväli ütles, et kuigi tema maamaks tehnorajatiste all on 2300 eurot, siis Elering maksab talumistasu vaid 300 eurot aastas.

«Maad ei saa kasutada põhimõtteliselt üldse,» ütles Maiväli, kelle vanemate kinnistutel on Eleringi kõrgepingeliinid, mille eest maksab Elering 300 eurot aastas talumistasu. Liinidel on lisaks kaitsetsoon, mille tõttu on maa kasutamine väga piiratud. Kokku on tema vanematel kolm kinnistut, millest vaid ühe serv on kaitsetsoonist väljas – kasutuses on see autoparklana. Muid kinnistuid ei saa ei müüa, rentida ega ka täis ehitada. 

Maiväli ütles, et Riigikohus kinnitas juba 2012. aastal, et talumistasu peab katma vähemalt maamaksu osa. Sellest hoolimata pole Elering seda teinud. «Põhjendus oli nende poolt see, et kuna uut regulatsiooni ei ole, siis nad ei tea, kas nad peavad üldse midagi maksma ja nii edasi,» märkis Maiväli. Tema sõnul oli Elering tulnud välja mõttega, et ei tea, kas nad üldse maksavad talumistasusid ajal, kui regulatsiooni ei ole.

Elering arvutab praegu maamaksu varasema regulatsiooni alusel. «Võetakse protsent tehnovõrgust tuleneva talumiskohustusega maa maksustamishinnast ja korrutatakse koefitsiendiga, mis tuleneb kinnistu sihtotstarbest,» selgitas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Ta ütles, et õiglane regulatsioon tuleb paika panna seadusega. «Elering ega teised taristufirmad ei saa astuda seadusandja asemele ja öelda, milline on õiglane talumistasu. Küll oleme valmis uue regulatsiooni väljatöötamises oma nõuga kaasa lööma.»

Maiväli ütles, et kuna kinnistud asuvad Õismäel, on neil ka kinnistute hooldamise kohustus. Siis, kui nad Eleringi talumistasude pärast kohtusse andsid, oli soodsaim pakkumine ligi 10 000 eurot aastas. «Kuna kõrgepingeliinide all on tühermaa, siis tassiti sinna mingi hiigelsuur prügihunnik teadmata inimeste poolt ning ilmselgelt ei olnud see odav tegevus, lasta see sealt ära vedada,» ütles Maiväli. Kui nad oleksid ala koristamata jätnud, oleks linn määranud sunniraha.

Õiguskantsler Indrek Teder sõnas mullu novembris, et kuigi Riigikohus otsustas 2012. aastal sinnani kehtinud talumistasud põhiseadusevastaseks, ei ole asutud välja töötama ka uut regulatsiooni.

Teder ütles muuhulgas: «Siinjuures on minu hinnangul ülimalt taunitav see, et justiitsministeeriumi esindajad, kes olid oktoobri lõpus kutsutud ettevõtjate organiseeritud talumistasude nõupidamisele, laiutasid ka seal vaid käsi ja ütlesid, et ega nemad midagi teha ei saa, et uut regulatsiooni veel ei ole ning et ettevõtjad võivad maaomanikega siiski ka ise läbi rääkida üks ühele.»

Õiguskantsler küsis samas kõnes, kui kui kerge on maaomanikul ja võrguettevõtjal kokku leppida tehnovõrgu talumistasus, kui ministeeriumid ja seadusandja ei ole suutnud 10 aasta jooksul seda olukorda lahendada.

Teine asi, mida Elering Maiväli väitel mitu korda ka kohtus kasutanud on, on see, et talumistasude tõus tooks kaasa hinnatõusu kõikidele tarbijatele. «Ühtegi arvutust nad esitanud ei ole,» kirjeldas ta.

Ta ütles, et Elering müüb eraklientidele vaid 15 protsenti elektrist, 40 protsenti läheb äriklientidele ja teist samapalju eksporditakse. Viis protsenti on võrgukaod. «Mina ei näe küll mingit moodi loogilisena seda, et kinnistu omanik peaks doteerima läbi ülimadalate tasude teisi äriettevõtteid, Eleringi äritegevust või ekspordikliente,» ütles Maiväli.

Maiväli oli ise asja uurinud ja küsis Konkurentsiametilt Eleringi talumistasude andmeid. Sealt selgus, et Elering maksis tunamullu 17 000 kinnistu pealt 10 000 eurot talumistasu. «2014 oli see summa vist mingi 9000,» märkis Maiväli. Ta ütles, et Eleringi majandusnäitajate puhul ei ole näha, et talumistasude mõningane suurendamine tooks kaasa hüppelise hinnatõusu.

«Elering on viimastel aastatel talumistasusid maksnud kokku suurusjärgus 10 000 eurot aastas. Talumistasu makstakse neile maaomanikele, kes on ise vastava sooviavalduse esitanud. Kahjuks pole mul hetkel arvutust, kui palju kuluks tasudele siis, kui kõik meie liinide aluste kinnistute omanikud talumistasu küsiksid ja meie maksaks kõigile maamaksu,» ütles Köster.

Maiväli sõnas, et nad on kummalises olukorras - Riigikohus ise ütleb oma otsuses, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistatakse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu – selleks siis on põhimõtteliselt vale paragrahv ja valesti valitud menetlusviis.

«Ühest küljest Riigikohus kinnitab, et jajah, teile tehakse liiga, olukord on põhiseaduse vastane ja nüüd me peame hakkama uuesti maakohtust peale sellega,» leidis Maiväli. Vajadusel lähevad nad Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja. 

Tagasi üles