Nordea kärpis Eesti majanduskasvu ootusi

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea Pank.
Nordea Pank. Foto: Erik Prozes

Nordea värske prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 2 protsenti ja tuleval 3,2 protsenti; eelmise prognoosiga võrreldes kärpis pank kasvuootusi 0,2 protsendipunkti võrra.

Samal ajal teatas pank, et Eesti järgmiste aastate kasvuväljavaade on euroala taastumise, madalate intresside ning mõõduka hinnakasvu toel paranemas. «Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi viie protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu kahe protsendi ulatuses, 2016. aastal kiireneb kasv eksporditurgude ja investeeringute elavnedes vähemalt 3,2 protsendini,» teatas pank.

Panga teatel on globaalmajanduse taastumist ergutanud keskpankade äärmiselt stimuleeriv rahapoliitika, millele on nüüd lisandunud langenud naftahinnad. Samas jääb maailma majanduskasv Nordea majandusprognoosi hinnangul ka pikemas perspektiivis madalamale tasemele kui enne viimast majanduskriisi. Selle trendi taga on muutuv demograafiline olukord lääneriikides, investeeringute tagasihoidlikum maht ning aeglustunud globaalse kaubanduse kasv.

Nordea prognoosib Eestile 2015. aastaks ajutist hinnalangust, mis aasta teises pooles asendub toormehindade kasvu toel mõõduka hinnakasvuga.

«Tugevale eratarbimisele lisandub aasta teises pooles Skandinaavia ja euroala ekspordinõudluse elavnemine. Majanduskasvu osas on riskid järgmisteks aastateks taaskord üles,» ütles Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm.

«Kui aasta alguses hoiavad geopoliitilistest riskidest tingitud kõrge määramatus, Venemaa majanduslanguse süvenemine ja madalad energiahinnad eksporditulude kasvu tõenäoliselt veel vaos, siis aasta teine pool tõotab tulla euroala ja Skandinaavia välisnõudluse toel tugevam. Majanduse elavnemist toetavad Euroopa keskpankade jõulised meetmed, nõrgemad valuutad ja riskivalmiduse kasv,» lisas Palm.

Eesti avatud majanduse lähiaja peamisteks riskideks jäävad panga teatel jätkuvalt geopoliitilised riskid ning sellega seotud väliskeskkonna määramatus.

«Euroopa Keskpanga jõuline majanduse turgutamine kvantitatiivse rahapakkumise (QE) läbi on ebatraditsiooniline meede, mis toob tõenäoliselt kaasa pika perioodi, mil eurointressid jäävad ülisoodsale tasemele. Euro nõrgeneb veelgi,» teatas Nordea.

«Kiiremaks majanduskasvuks vajaliku investeeringute elavdamise vajadusega seostub ka Eesti majanduse pikaajaline väljakutse tõsta veelgi tootlikkust vananeva ja kahaneva tööjõu kontekstis. Negatiivsed demograafilised trendid ohustavad ka mitmete teiste arenenud riikide majanduskasvu kiirust. Järgnevatel aastatel elavneb kvalifitseeritud tööjõu nõudlus välisturgudel, seega konkurents kasvab.»

«Viimase kümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 3,7 protsenti ning eakamate (65 ja vanemad) osakaal samal ajal suurenenud üheksa protsenti. Kõige nooremate ühiskonnaliikmete osakaal on kümne aastaga ligi 25 protsendi võrra vähenenud. Veelgi tähtsamaks muutuvad investeeringud inimkapitali, sealhulgas täiendõppesse, ümberõppesse, aga ka haridussüsteemi arendamisse laiemalt eesmärgiga toetada majanduse struktuurseid muutusi, mis toetavad ekspordi arengut. Vajame rohkem ettevõtlikkust,» ütles Palm.

Nordea teatel on Eestil euroala riikide võrdluses hea kasvuväljavaade: «Pikaajaliste väljakutsete kõrval ootame Eesti majanduse jõulisemat elavnemist juba 2016. aastal seoses ekspordi ja investeeringute kasvuga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles