Võlgnevus eraisikuna takistab ettevõttele pangakonto loomist
10. märts 2015, 16:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe poole pöördus Janek, kes kurtis, et pangad ei nõustu tegema tema uuele ettevõttele pangakontot, kuna tal on eraisikuna võlgnevus, kuid see takistab tal ettevõtlusega tegelemast ja võlgu tagasi maksmast.
«Saime allkirjastatud Poola tehasega lepingu, et hakkame tarnima soojustusmaterjali Eestisse. Juba on laos 5000 euro väärtuses kaupa, kuid müüa ei saa. Inimesed soovivad teostada ettemaksu või maksta panga kaudu. Eesti pangad ei väljasta minule pangakontot,» kirjeldas Janek. «Mismoodi peaksin ma vabanema eraisiku võlgadest, kui ettvõtluski keelatud?»
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et kuigi nad konkreetseid otsuseid kommenteerida ei saa, siis üldiselt teeb pank otsuse arvestades klientide jätkusuutlikkust, maksevõimet ja varasemat koostöökogemust.
«Arvesse võetakse ka muud asjaolud, näiteks kliendiga seotud isikute varasem koostöökogemus pangaga, ka siis kui isik on või oli teise meie kliendi esindajaks, näiteks selle juhatuse liikmeks või likvideerijaks, hinnatakse ka ettevõtte käitumist (koostöökogemust) ettevõtte esindamise ajal, kuna juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu,» kirjeldas Siilivask.
Nordea pressiesindaja Kadri Kütt sõnas, et enne kliendisuhte loomist eeb pank riskianalüüsi, mille detaile ei saa ta avalikustada. «Kuid juriidiliste isikute puhul hinnatakse ühe tegurina kahtlemata ka juhatuse liikmete senist maksekäitumist. Pangale on oluline oma klienti tunda, et langetada vastutustundlik otsus selles osas, kellega koostööd teha,» selgitas Kütt.
SEB kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul tuleb neil täita ka rahapesu tõkestamiseks vajalikke nõudeid, mistõttu on panga jaoks oluline nii kliendi poolt oma tegevuse asjaolude kohta esitatav informatsioon kui ka kliendi varasem finantskäitumine.
Danske Banki ettevõtete panganduse direktor Tõnu Vanajuur tõi välja, et võtmetähtsusega on, et pangale esitatakse informatsioon tegeliku kasusaaja kohta. «Üldjuhul pank ei loo ärisuhet, kui juriidilisel isikul või selle juhatuse liikme(te)l või juriidilise isikuga seotud esindajatel on Krediidiinfos kehtivad maksehäired, juhatuse liikme(te) kontodel pangas on arestid, võlgnevused vms. Samuti ei ava pank kontot juriidilisele isikule, kui rahvusvaheliste finantssanktsioonide või OFAC registris on antud juriidilise isiku või juriidilise isikuga seotud isikute kohta vaste,» kirjeldas Vanajuur.