Analüütikud: hinnalanguse põhi hakkab kätte jõudma
6. märts 2015, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti analüütikute hinnangul langevad hinnad veel aasta esimeses pooles, kuid keeravad aasta teises pooles taas tõusule.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul mõjutavad hindu jätkuvalt peamiselt välistegurid.
«Kui viimase poole aasta märksõna oli nafta kiire odavnemine, siis veebruaris toimus korrektsioon, misjärel on hind nüüdseks stabiliseerunud 60 dollari juures barreli kohta,» ütles Pungas. «Kuuga kallines nafta eurodes ligi neljandiku võrra, mis levis kiirelt ka siinse turu kütusehindadesse. Sellele vaatamata on kütus meil viimase viie aasta soodsaim. Kütuse hinnalangus moodustas veebruari aastasest tarbijahinnaindeksi langusest 0,9 protsendipunkti – seega ilma kütuse mõjuta oleks tarbijahinnaindeks kerges tõusus.»
«Mootorikütus oli siiski veebruaris aasta varasema ajaga võrreldes 16 protsenti odavam ning nafta hinna langus maailmaturul hakkas kaudselt mõju avaldama ka teistele tarbijakorvi komponentidele,» märkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. «Gaasi hind langes kodutarbijatele juba jaanuaris eelneva kuuga võrreldes 5 protsenti. Nafta odavnemise järelmõju jõudis veebruaris tugevamalt ka soojusenergia hinda, mis odavnes kuuga ühe protsendi.»
«Kuigi imporditav energia on aastaga märgatavalt odavnenud, on hinnalangust mõnevõrra takistanud üle 10 aasta nõrgim euro vahetuskurss,» ütles Kattai. «Nafta hinna senine langus on Eesti majanduse jaoks soodne, suurendades tarbimist ja seeläbi ka majanduskasvu.»
«Kuigi nafta futuurid näitavad nafta hinna järk-järgulist tõusu käesoleva aasta jooksul, peaks nafta hind aasta keskmisena jääma siiski oluliselt allapoole eelmise aasta taset,» ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Analüütikute sõnul mõjub inflatsioonile pidurdavalt ka toidu hinna langus maailmaturul. «Toidu hinnad on FAO toidu hinnaindeksi järgi langenud kogu maailmas alates 2014. aasta aprillist. Selle on kaasa toonud ühelt poolt hea saagikus ja suured laovarud, aga teiselt poolt ka USA dollari kallinemine mitmete juhtivate toidutootjate valuutade suhtes,» ütles Elmik.
Vene turu äralangemine toiduainete ekspordi sihtriigina on Kattai sõnul hakanud järjest enam kajastuma toiduainete tootmise hinnaindeksites, kuid mõju toiduainete tarbijahindadele on seni jäänud piiratuks: «Näiteks piima kokkuostuhind, mille eest müüvad toodangut põllumehed, vähenes jaanuaris aastavõrdluses 38 protsenti, kuid piimatoodete tarbijahinnad langesid viimastel andmetel vaid 3,2 protsenti. Veise ja sealiha kokkuostuhinnad on aastaga langenud vastavalt 10 protsenti ja 15 protsenti, kuid tarbijahinnad üksnes 2,7 protsenti.»
Pungase sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit ka aasta alguse aktsiisimäära tõstmisest tingitud alkoholi kallinemine. «Eelmise aasta lõpus soetatud suurte varude tõttu võib uue aktsiisimäära alkohoolsete jookide hindadesse ülekandumist oodata ka märtsis,» sõnas ta.
«Hinnalanguse põhi jääb selle aasta algusesse,» märkis Pungas. «Odava nafta tõttu on hinnad aasta esimesel poolel jätkuvalt languses. Ka futuurid viitavad madalale naftahinnale edaspidi, samas lähiaastateks oodatakse kerget tõusutrendi.»
Kattai sõnul on tarbijahindade suurim langus nüüdseks eeldatavalt möödas, sest nafta hind on maailmaturul hakanud tõusma. «Lähikuudel hinnalangus siiski jätkub, kuid aasta teises pooles võib oodata tarbijahindade kasvu taastumist. 2015. aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon positiivseks, kuid jääb nulli lähedale,» prognoosis ta.
«Hindade langus Eestis lähikuudel jätkub. Nii nafta kui ka toidu hinnad püsivad allpool eelmise aasta taset,» ütles Elmik. «Deflatsioon peaks lähiajal jätkuma ka euroalal.»
Siiski peaks hindade tõusu Elmiku sõnul soodustama järgmisel esmaspäeval algav ulatuslik võlakirjade ostuprogramm, samuti euro märgatav odavnemine USA dollari suhtes.