Ettevõtete ühinemised ja omandamised sõja ajal

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Risto Vahimets.

FOTO: Erakogu

Eelolev aasta tõotab tulla Eestis tehinguterohke ja põnev, prognoosib Tark Grunte Sutkiene Eesti ühinemiste ja omandamiste praktikagrupi juht Risto Vahimets.

Muidugi parafraseerin ma pealkirjas Gabriel Garcia Marquezi romaani „Armastus koolera ajal“ pealkirja. Õnneks ei ole meil Eestis sõda. Kuid sõda ei ole meist kaugel. Õnneks on nii armastus kui ühinemised ja omandamised võimalikud ka sellisel ajal.

Makromajanduslik taust on mõnes mõttes ühinemiste ja omandamiste tehinguteks soodne. Majanduskasvu prognoosid 2% suurusjärgus signaliseerivad eelkõige stabiilsust. Pangad on laenamiseks lahti ja intressid väga madalad – EURIBOR on 0 lähedane ja pankade endi marginaalid võivad olenevalt ettevõttest olla ärilaenudel alla 2% või veelgi madalamad. Viimase 18 kuu jooksul on Eestis stabiilsuse taga olnud sisetarbimise kasv (tagasipõrge) pärast suurt kriisi. Kasv oleks tõenäoliselt kiirem kui välised tegurid seda toetaksid. Aga ei toeta – kõik põhilised kaubanduspartnerid on raskemas seisus kui meie. Soome teeb 0 kasvu, Venemaa ilmselt 5% majanduslangust. Rootsi kasvab samuti 2%, ent nende nõrkuseks on ülehinnatud Stockholmi kinnisvaraturg.

Aga nagu ma 2014. aasta alguse artiklis tõdesin, toimub suuremal arvul tehinguid stabiilse majanduskasvu tsüklis ja stabiilses majanduse kokkutõmbumise tsüklis. Stabiilsus on võtmesõna. Ettevõtete väärtuse määramine loob alused tehinguteks, kui müüja- ja ostjapoolsed hinnangud ettevõtte väärtusest võimalikult suurel määral kattuvad. Üldine konsensus selles, kas mingil ajaperioodil esineb majanduskasv või majanduslangus, aitab kaasa. See teeb lihtsamaks rahavoogude prognoosimise, mis omakorda on aluseks ettevõtte väärtuse määramisel.

Lisaks võivad tehingud toota investorturgude karakteristikud. Näiteks Soome nõrkus on juba toonud ja toob tulevikus kaasa kahte tüüpi tehinguid – Eestisse tehtud mitte põhitegevusala/põhituru investeeringutest väljumine (Helsingin Mylly, Gasum) ja kulubaasi vähendamiseks ettevõtete ostmine/tegevuste siirdamine Eestisse kui madalama kulutasemega riiki.

Et ennustada tulevikku, on vaja aru saada minevikust. Viisime Tark Grunte Sutkiene ühinemiste ja omandamiste tiimiga läbi järjekordse uurimuse tehinguaktiivsusest Eestis 2014.  aastal. Avalikke allikaid kasutades (advokaadibürood ja investeerimispangad avaldavad uudised kõigist tehingutest, mille puhul kliendid seda lubavad) püüdsime kindlaks teha iga ühinemis- või omandamistehingu Eestis ning analüüsida trende. Statistika näitab, et aastal 2014 toimunud tehingute üldarv võrreldes 2013. aasta andmetega kahanes 12 tehingu ehk 19% võrra. Eelkõige oli nõrk esimene poolaasta, teisel poolaastal avaldatud tehingute arv pea kahekordistus. Teise poolaasta põhjal võiks 2015. aastaks ennustada väga põnevat tehingute aastat. Seda visiooni toetab ka fakt, et meie töögrupi laual on hetkel 24 erinevat tehingut. Samuti see, et 2015 aasta alguses on konkurentsiameti menetlusse antud 5 koondumise loa taotlust. 2014 aasta märtsi alguseks oli neid ainult üks!

Vaadates laia maailma, USA rahatrükid ehk nn quantitative easing programmid hakkavad lõppema – see vähendab ajutiselt USA majanduskasvu, ent tähendab pigem, et majandus võib areneda loomulikku rada ega vaja enam nn antibiootikumiravi. Euroopa seevastu alles alustab riigivõlakirjade ostuprogrammi näol oma rahatrükki. Euroopa rahatrüki peamine probleem seisneb selles, kuidas suunata raha reaalmajandusse. Erinevalt USA-st ei konkureeri Euroopa väärtpaberiturud piisavalt aktiivselt pangafinantseerimisega ning seetõttu kipuvad pangad olema lahjas konkurentsisituatsioonis liiga konservatiivsed (suunates raha isegi negatiivset tootlust pakkuvatesse instrumentidesse). Meelde tuleb USA-s kuuldud raadioreklaam, kus kohalik pankur lubas tulla väikeettevõtjale koju või kontorisse, et pakkuda talle kuni 5 miljonit dollarit ettevõtluslaenu. Kuulsin seda 2013. aastal ja see kõlas meil sel ajal toimunu kontekstis väga huvitavalt!

Ühinemis- ja omandamistehingud 2014. aastal maailmas – koguni 7 tehingut olid mahult suuremad kui 2013. aasta suurim tehing (H.J. Heinz Company – 28B USD). Suurimad 2014. aasta tehingud olid Allergan (66B USD), Shire (54B USD), DirecTV (48,5B USD), TimeWarner Cable (45,2B USD), Covidien plc (42,9B USD) ja Kinder Morgan Energy Partners L.P. (41,55B USD). Seega 3 meditsiini, 2 telekomi/meedia ja üks energiaala tehing. Ei ole vaja pikalt analüüsida, millistesse tegevusaladesse lähitulevikus globaalselt investeerida. Isiklikult usun, et ka Eestis on vaid aja küsimus, millal suur osa meditsiinisüsteemist tuleb erastada ja panna toimima turupõhimõtetel. Plaanimajandusena toimiv meditsiinisüsteem toodab terve rea anomaaliaid – liiga suured investeeringud betooni ja seadmetesse, liiga vähe raha inimestesse (arstid, õed), väga nigel teeninduse tase (eriti võrreldes suhteliselt hea ravi kvaliteediga). Meditsiinisüsteemi erastamine toodaks mõistagi terve rea väga põnevaid tehinguid.

Meie telekomi/meediasektori keskmes on olnud Starman oma uute aktsionäride ja laienemisega Leetu. Aga võib-olla, et tulevik toob veelgi põnevat, sest telekom ja meedia integreeruvad üha enam ning paljud ettevõtted peavad ümber profileerima madala lisandväärtusega infrastruktuuri teenuse pakkumiselt kõrgema lisandväärtusega sisupakkumisele.

Põnevaid sektoreid on teisigi. Eelkõige need, kus toimuvad struktuursed muudatused. Põllumajandus (idaturgude kättesaamatus), jaekaubandus (e-kaubanduse ja uute brändide tulek turule) näiteks.

Eeltoodud trendide põhjal ennustan, et 2015. aasta tuleb ka Eestis rohkete tehingutega ning põnev ühinemiste ja omandamiste aasta!

Tagasi üles