Ettevõtjad nõuavad koos ametiühingutega riigireformi

Tööandjad ja ametiühingud tahavad alanud valitsemisperioodil näha riigi reformimist. Pildil Eesti Tööandjate Keskliidu juhid oma manifesti üleandmisel oktoobris.

FOTO: Tairo Lutter

Järgmisel valitsemisperioodil tuleb keskenduda riigi reformimisele, nõuavad Eesti tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda koos ametiühingutega täna tehtud avalduses.

«Järgmise valitsemisperioodi tähtsaim väljakutse on riigi toimimise märkimisväärne tõhustamine ja kaasajastamine,» teatasid ettevõtjad ja ametiühingud ühispöördumises.

Ühispöördujate teatel on kahe läinud aastakümne edu julgete ja riigimehelike otsuste tulemus ning kahe tuleva aastakümne edule tuleb sarnaste julgete otsustega alus panna täna: «Et ühiskond suudaks uuenenud oludes ja tänases arenguetapis areneda, et suudaksime nendes oludes riiki ülal pidada, lasub meil kohustus rohkem luua ja vähem kuid targemalt kulutada.»

«Sisulise ja eduka riigireformi alused on koordinatsioon, et vältida dubleerimist ja raiskamist, õige suurus, et keskenduda vaid vajalikule, lihtsus, et tagada töökindlus, ning mõtteviis, mis keskendub tulemusele, mitte protsessile.»

Ettevõtjate ja ametiühingute kuus tähtsat riigireformi peatükki:

Otsustav õpipööre ühiskonnas

Juba lähitulevikus siseneb tööturule vähem töötajaid kui sealt lahkub, maksumaksjaid jääb üha vähemaks, aga ülalpeetavate osakaal ning ühiskonna kulutused aina suurenevad. Ainus võimalus vähemate töökätega kallimat ühiskonda ülal pidada, tagades ka tööinimeste elujärje kasvu, on teha vähemate töökätega rohkem ja keerulisemat tööd.

Seetõttu peab Eesti ühiskonna suurim lähima aja eesmärk olema otsustav hüpe väärtusahelas ning eeskätt kodumaist tooret kasutava majanduse konkurentsivõime kiire kasv. See on teostatav, kui sellele eesmärgile pühendada koordineeritult haridus-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika.

Keskne ülesanne on tagada hariduse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus kõigil haridustasemetel ja -liikidel. Leiame, et riigigümnaasiumite loomisega tuleb edeneda veelgi otsustavamalt ning samuti tuelb leida parim lahendus põhihariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks.

Eraldi tähelepanu vajab loodusteaduste ja insenerierialade osakaalu suurendamine kõrghariduses ning praktiline kutseharidus, et parandada tööturule sisenejate oskuste vastavust tööturu vajadustele.

Haldusreform

Eesmärgiks tuleb seada raiskava killustatuse lõpetamine ning teovõimeliste haldusüksuste loomine, mis suudavad reaalselt tagada kohaliku tasandi eluolu korraldamise ja avalike teenuste kvaliteetse pakkumise.

Formaalne struktuur peab olema paindlikult muudetav vastavalt elanike, tõmbekeskuste, ettevõtluse jms ümberpaiknemisele. Ettevõtluse arengule ja inimeste heaolule kaasaaitamine peab olema kohaliku tasandi üksuse üks peaülesanne teiste ülesannete kõrval; kuid pädevalt ning tõsiseltvõetavalt suudaks seda täna pakkuda eelkõige maakonna suurused omavalitsused ja suuremad linnad.

Tähtis on üheselt ja realistlikult määrata riigi ja omavalitsuste tööjaotus. Seetõttu on vajalik otsustavalt vähendada omavalitsuste arvu, et suurendada nende võimekust ja jätkusuutlikkust avalike teenuste pakkumisel.

Riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine

Arvestades riigi arengut on põhjust vaadata kriitiliselt üle mitmete institutsioonide, sealhulgas põhiseaduslike, ülesanded ning ressursikasutus. Iga riigi loodud, sh põhiseaduse alusel loodud asutuse puhul on tähtis teatud aja tagant üle vaadata nii funktsioonid kui ka ressurside kasutus. Mõne funktsiooni vajalikkuse vähenemisel või kadumisel tuleb sellekohast tegevust vähendada või see lõpetada. Esimeses järjekorras tuleb üle vaadata dubleerivad või ülejõukäivad funktsioonid.

Õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine

Õigusloome peab muutuma vajaduspõhiseks, eesmärgiks peab saama «pigem vähem, aga paremini ja eesmärgipärasemalt».

Tänane seis, kus ministeeriumide töötulemusi mõõdetakse õigusloome tööplaani täitmise ja eelnõude arvuga, koormab ühiskonda ebamõistlikult ja ülemäära. Õiguslik regulatsioon on muutunud niivõrd detailseks, et iga uus areng ühiskonnas nõuab õigusloomelist sekkumist, millega kaasneb õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve kulu.

Ka õigusloomeprotsessis tuleb arvestada kulutuste suurusega – nii avaliku kui ka erasektori puhul, nii õigusaktide väljatöötamise ajal kui ka nende rakendamisel. Eesti eesmärk peaks olema kaasaegse kodanikuühiskonna mudel, kus on suur roll heas usus sõlmitavatel lepetel.

Avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuse tõhustamine

Avaliku halduse kulu laiemas mõistes on riigi üks suurimaid kuluartikleid. Riigi toimimise seisukohalt on tegu tähtsate funktsioonidega, kuid arvestades kulusurve märkimisväärset kasvu lähemail aastakümneil, tuleb funktsioonide mahu kasvamist vältida.

Eelistada tuleb avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ning investeerida efektiivsusesse. Tegevuste optimeerimine ja kvaliteedi tõstmine on riigi konkurentsivõime seisukohalt hädavajalik.

Avaliku teenuse kestlikkuse tagamine

Parema planeerimise nimel tuleb riigi tegevuskuludes selgelt eristada osa, mis kulub avaliku halduse toimimiseks ning mis kulub avaliku teenuse osutamiseks. Eeskätt tuleb tagada riigi põhiteenuste (haridus, meditsiin, pääste, politsei jm) kõrge kvaliteet. Kvaliteedi parandamist tuleb alustada põhjalikust analüüsist, milliseid avalikke teenuseid ning kui palju ja kus vajame.

Avaliku teenuse kvaliteeti investeerimine peab toimuma eeskätt avaliku sektori sees oleva ressursi ümbersuunamise, alles seejärel täiendava rahastamise tulemusel.

Tagasi üles