Riik ostab Rail Balticu jaoks üle 600 kinnistu

Miiko Peris on kerinud laiali mitmemeetrise kaardi, kus peal võimalikud trassid, kust Rail Baltic Eestis kümne aasta pärast kulgeda võiks.

FOTO: Toomas Huik

Balti riigid ning Rail Balticu valdusettevõte taotlesid Euroopa Komisjonilt ühendatud raha maksva Rail Balticu rahastuseks, et alustada ehitustöid ja osta üle 600 raudtee alla jääva kinnistu.

Toetust küsiti Euroopa Ühendamise rahastusest (CEF- toim) 540 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu rahastus peaks olema 442 miljonit eurot. Eestile taotletud 191 miljonit eurot võimaldab meil lõpetada kõik käimasolevad uuringud. «Väga olulise elemendina me saame raudtee ja kõikide terminalide täpse tehnilise lahenduse, mis on eeltingimuseks selleks, et me saaksime ehitustöödega alustada,» ütles Raul Balticu projektijuht Miiko Peris. Küllalt suur osa rahast suunataksegi ehitustöödega alustamisse.

Raha eest tehakse ka täiendav trassialternatiivide analüüs. «Tehakse arheoloogilised uuringud nendes lõikudes, kus trass on suure tõenäosusega paigas,» sõnas Peris.

Lõplik trassivariant peaks selguma kevadel - nii Rapla- kui Harjumaal on trass veel lahtine. Praeguseks on lauale jäänud kaks varianti Harjumaal. Üks on Nabalast lääne ja teine ida poole.

Lisaks sellele plaanib riik omandada raudtee all olevad maad. Trassi teele jääb üle 600 kinnisasja, mida riik üritab endale saada. Peris märkis, et kinnisasjade omanike seisukohad ning arvamused on neile teada ning nüüd on eesmärk jõuda kokkuleppele. Esimese ootusena tõi Peris välja õiglase tasu, et kuluvat summat on vara ennustada. «Kinnisasjade maksumusest on täna vara rääkida,» ütles Peris, lisades, et maade võõrandamiseni jõutakse mõnevõrra peale trassi lõplikku paikasaamist. 

Ta hindas, et 90 protsendiga omanikest on kokkulepe võimalik saavutada. «Seda kunsti me valdame,» ütles Peris viitega sellele, et riik on varemgi suurte objektide teele jäävate inimestega läbirääkimisi pidanud.

Kavandatud on ka trammiliinide pikendamine sadama ja lennujaamani. Seda hakatakse ehitama järgmisel aastal ning valmib aasta hiljem. Selle kogumaksumuseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium arvestanud kuni 20 miljonit eurot.

Peris kinnitas, et tegeletakse ka Pärnu ja Tallinna terminalide hoonete ja lähiala eskiiside tellimiseks.

Rail Balticu ühisettevõte teeb lähiajal uue tasuvusanalüüsi ja äriplaani, misjärel täpsustatakse edasised võimalused ja vajadused. Praegu usub Peris, et projekti Eesti osa läheb maksma 1,3 miljardit eurot.

Komisjoni otsus tuleb tõenäoliselt 2015. aasta sügiseks. Edaspidi saab fondilt raha juurde küsida.  

Tagasi üles