Raport: Eestis on keskmisest vähem tõrjutud inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madala sissetulekuga inimeste maksukoormus on kõrge ning lastega naistel on raske tööd leida, on paar Eesti kohta käivat tähelepanekut Euroopa Komisjoni neljapäevasest ülevaateraportist.
Eesti maksud on madalad ja soodustavad kasvu, sest on suunatud tarbimise maksustamisele, kuid madalama inimeste maksukoormus on üsna suur. Just see on IMFi hinnangul struktuurse tööpuuduse üks põhjuseid, ent Eesti liigub tööjõumaksude vähendamise suunas. Samuti ei kasuta Eesti aktiivselt kinnisvara-, pärandi-, ega keskkonnamaksu.
Uute autode CO2 määr on üsna kõrge võrreldes teiste Euroopa riikidega. Autopark on peaaegu kaks korda vanem, kui Euroopas keskmiselt. Probleemina näeb raport ka teede parandamiseks raha leidmist, sest teemaksu meil pole.
Tööjõuühiku hinna nominaalne kasv oli 9,6 protsenti perioodil 2010-13. Tugev palgakasv võib vähendada Eesti konkurentsivõimet, eriti näiteks transpordis ja ehituses. Seega tuleb palgakasvu hoolega jälgida – eriti pidades silmas, et majanduskasv on mõõdukas.
Kuigi tööelus osalemise määr on üle ELi keskmise, on kümnendik tööealistest osaliselt või täielikult töövõimetud. Inimesed kipuvad lahkuma tööelust tervisega seotud põhjustel. Samuti mõjutab naiste tööelu lapse olemasolu rohkem, kui enamikes teistes riikides.
Eestis on ka suur üksikvanemate osakaal ning 18,6 protsenti elanikkonnast elab vaesusriskis. Seda on kaks protsenti enam, kui Euroopas keskmiselt. Risk on eriti kõrge vanemate inimeste ja üksikvanemate seas.
23,5 elab protsenti aga vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riskis, mis on pisut vähem, kui Euroopas keskmiselt. Tõsist puudust kannatavate inimeste osakaal on langenud 7,6 protsendini. Toetused ei aita Eestis kuigivõrd vaesust vähendada.
Tööjõu tootlikkus on madal, mis tuleneb kahest asjaolust – vähesest uurimis- ja arendustegevusest nind sellest, et Eesti ei ole suutnud piisavalt investeerida kõrge lisandväärtusega aladesse. Riik kipub investeerima rahamahukasse tootmisse, mille lisandväärtus pole väga kõrge – näiteks majad. Madal investeerimise määr intellektuaalsesse omandisse võib tähendada, et raha on ebaefektiivselt jaotatud. See võib hoida paljud heade oskustega töötajad tööturult eemal.