Riikide kasvavad võlakoormad ja uute laenude võtmise kava sunnib euroliidu liidreid kiirustama seni suurimate reformikavade elluviimisel.
Euroliidrid nõuavad kiireid muudatusi
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
9. september 2010, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku üritavad eurotsooni maade valitsused septembris laenata 80 miljardit eurot. Seda on ligi poole võrra rohkem kui augustis, mil võlakirju lasti välja 43 miljardi eest. Samas on peaaegu kõik liidu riigid kimpus finantskriteeriumide täitmisega.
Olukorra teeb hullemaks uue majanduslanguse risk. Nn kahekordne ehk W-kujuline majanduslangus annaks eriti raske hoobi Hispaaniale, Portugalile ja Iirimaale, kellesse investorid juba niigi umbusklikult suhtuvad.
Ähvardavad trahvid
Spetsialistide hinnangul läheks aga investorite ligimeelitamine raskeks ka suurriikidel Saksamaal ja Prantsusmaal. Kreeka pärast enam pead ei vaevata, sest seal piisab kriisilaenudest kaheks aastaks.
Liigse laenamise võimalus on murettekitav, sest veel kevadel Kreeka probleemide pärast juuksekarva otsas rippunud eurotsoon ei ole seni seaduskuulekusega hiilanud.
Nii ongi rahandusvolinik Olli Rehn veendunud, et Euroopa stabiilsus- ja kasvupakti rikkujatele tuleb kehtestada ranged sanktsioonid ning rakendatavad trahvisüsteemid tuleks kiires korras välja töötada.
«Me peame stabiilsus- ja kasvupakti tugevdama, samuti täpsustama eelarveid puudutavaid reegleid,» tõdes Rehn, kelle sõnul peaks trahvide kehtestamine kujunema normaalseks ja automaatselt rakenduvaks meetmeks.
Trahvideks peavad valmis olema kõik korduvalt reegleid rikkuvad riigid. Rehn plaanib 29. septembril esitada uue seaduseelnõu, milles trahvidel saakski olema senisest oluliselt suurem roll.
«Mänguritel puudub ausaks mänguks motivatsioon, kui nad usuvad, et reegleid saab iga kord erinevalt tõlgendada ning kohtunikega on reeglite rikkumise korral võimalik kaubelda,» lausus Rehn.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso pöördus teisipäeval europarlamendi poole tungiva üleskutsega kiirendada tuleval aastal reformide kulgu.
«Struktuursete reformideta ei suuda me tagada jätkusuutlikku kasvu. Eelseisvat 12 kuud tuleb kasutada reformide kiirendamiseks,» vahendas Briti majandusleht Financial Times Barroso sõnu.
Ees tulised vaidlused
Barroso lubas seista üha rangema finantsjärelevalve eest. «Möödas on päevad, kui keegi võis teise inimese maja mahapõlemisele panustada,» ütles Euroopa Komisjoni president.
Igatahes seisavad Euroopa Komisjonil ees tulised vaidlused liikmesriikide eelarvete karmima kontrolli teemadel ning liigsuurte puudujääkidega riikide võimalike sanktsioonide üle. Varsti algab ka uue eelarveraamistiku arutelu, mis samuti tõotab tulla emotsiooniderohke.
Lisaks viib Euroopa läbi viimase kümne aasta suurima finantsreformi, mille kohaselt hakkavad liikmesriikide pankade, kindlustusfirmade ja finantsturgude üle valvama ühtsed, riikideülesed kontrollorganid.
See on põhjapanev muudatus, sest seni on kontrolliga tegelenud liikmesriigid ise. Ka luuakse Euroopa süsteemsete riskide nõukogu, mis hakkab tegelema võimalike piirkondlikku finantsstabiilsust ohustavate teguritega.
mõned Uuendused
• Riigid esitavad igal kevadel eurokomisjonile analüüsimiseks tuleva aasta eelarveplaanid.
• Kasutusele tahetakse võtta ühtne Euroopa Liidu võlakiri, millega saab rahastada suuri piiriüleseid projekte.
• Luuakse ühtne Euroopa vabade töökohtade seire.
Allikas: Euroopa Komisjon