Estonian Airi SASilt ülevõtmise teelt kadus viimane takistus

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus Bomb­radier CRJ900 NextGen maksab ligi 370 miljonit krooni. Estonian Air ostab kolm sellist lennukit.
Uus Bomb­radier CRJ900 NextGen maksab ligi 370 miljonit krooni. Estonian Air ostab kolm sellist lennukit. Foto: Bombardier

Estonian Air sõlmis uute lennukite ostu leppe Bombardieriga, seega täideti viimane tingimus, mille Eesti valitsus oli seadnud riikliku lennufirma väljaostuks SASilt.

«Oleme jõudnud Bombardieriga kokkuleppele,» ütles eile Postimehele majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. «Lähipäevadel anname täpselt teada. Lennukiostu lepingu mahust räägime samuti mõne aja pärast, enne kirjutame lepingud all ja siis teeme avaliku šõu.»

Aktsiate väljaostu kõnelusi Eesti riigi ja SASi vahel vedanud Kuningas ütles siiski niipalju, et Estonian Air soetab Kanada lennukitootjalt kolm uut lennukit. Estonian Air on oodanud uusi, praegustest Boeingutest säästlikumaid lennumasinaid peaaegu kaks aastat.

Ebamäärane olukord
Kolm Bombardieri lennukit mängisid sel suvel väga suurt rolli Eesti valitsuse ja Skandinaavia lennufirma SAS kõnelustel. «Põhiküsimus läbirääkimiste peatumisel oli lennukite teema,» tunnistas eile Kuningas.

Tõepoolest, juba tänavu mais allkirjastasid majandusminister Juhan Parts ning SAS­i juhid Benny Zakrisson ja Mats Lönnkvist ühiste kavatsuste protokolli. Juuni algul avalikustas Parts, et Eesti riigist saab kokkuleppe järgi Estonian Airi enamusaktsionär.

90 protsendi aktsiate eest oleks riik pidanud ettevõttesse panustama 280 miljonit krooni. SASile oleks jäänud kümme protsenti aktsiapakist. Estonian Air on teeninud viimastel aastatel nii suuri kahjumeid, et ettevõtte kapital on muutunud nullilähedaseks.

Ühtlasi oleks lõppenud ka viimased paar aastat kestnud ebamäärane olukord Estonian Airi omandisuhetes, sest SAS oli juba ammu avaldanud soovi oma osalus müüa.
Jaanipäeval selgus aga, et Eesti valitsus pole nõus firmat üle võtma enne, kui on selge Bombardierile uute lennukite ettemaksuks läinud 12 miljoni Ameerika dollari saatus.

Estonian Air võttis ettemaksusumma laenuks SASilt. Kuna aga ettevõtte finantsseis oli keeruline, siis uute lennukite ostu vormistamine venis. Nii avastaski valitsus juunis, et lennufirmal pole soovitud lennukeid ega ettemaksu. Tekkis kartus, et koolirahaks peavad eestlased vett vedama läinud summa veel ka SASile tagasi maksma.

Estonian Airi juhtkond kinnitas siiski samal ajal järjekindlalt, et ettemaks pole tühja läinud ja läbirääkimised lennukiostuks jätkuvad.

Teenisid suvel kasumit
«Estonian Airi ja Bombardieri vahelise lepingu mõju ettevõtte väärtusele peab olema meie jaoks aktsepteeritav,» lausus Parts augusti viimastel päevadel valitsuse pressikonverentsil.

«Ma saan öelda niipalju taustana, et need asjad on läinud oluliselt edasi viimase kuu jooksul. Ma ei saa välistada, et lähinädalatel on võimalik edasi minna. Aga ärge võtke seda jälle kui minu poolt määratud tähtaega. See sõltub jällegi nendest nn kolmandatest osapooltest.»

Estonian Air ja Bombardier teatavad peatselt lennukitehingust ka ametlikult. «Uute lennukite ostu tehingu põhitingimused on kokku lepitud, mille kohta anname täpsemat infot juba lähipäevadel,» kinnitas eile Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen.

Kui lennukiostu takistus selja taga, järgneb ilmselt ka valitsuse ja SASi ametlik kokkulepe. Ja seejärel tuleb avalik šõu!

Lennufirma ostu peab omakorda heaks kiitma parlament, kes saab vastava eelnõu ilmselt veel sel kuul. Estonian Airi kolmas osanik Cresco jääb lennufirma ülevõtu järel kõrvale. Pole välistatud, et Crescole hüvitab nähtud vaeva SAS.

Estonian Air teatas eile ka uue lennuliini avamisest –31. oktoobrist hakkab Eesti lennufirma lendama Vilniuse ja Stockholmi vahel, kasvatades nii oma mõjuvõimu Leedus. Praegu lendavad eestlased Vilniuse ja Amsterdami vahel.

Tagatipuks kinnitasid Postimehe allikad, et vähemalt suvekuudel teenis firma ilusat kasumit. «Selle aasta majandustulemused on selgelt paremad kui mullu samal perioodil, seda vaatamata tuhapilve kahjudele ja tunduvalt kõrgematele kütusehindadele,» soostus ütlema Eskelinen.

Estonian Air

•    Estonian Airil on praegu kolm omanikku: SAS (49%), investeerimisfirma Cresco (17%) ja Eesti riik (34%).
•    Estonian Air teenis viimati kasumit 2005. aastal. Mullu oli kahjum 70 miljonit, tunamullu 170 miljonit krooni.
•    Estonian Air lendab praegu kuue lennukiga. Neist kaks on Boeing 737-500, kaks Boeing 737-300 ja kaks Saab 340.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles