Konkurentsiamet tahab endale koondumiste kontrollimisel suuremaid õigusi
25. veebruar 2015, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots saatis majandus- ja taristuministrile pöördumise, milles tegi ettepaneku muuta konkurentsiseadust nii, et amet saaks vajadusel kontrollida ka senisest väiksemate firmade koondumisi.
Kui praeguse seaduse järgi kontrollib konkurentsiamet koondumisi siis, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad kuus miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi kaks miljonit eurot. Lisaks on sätestatud n-ö kahe aasta reegel, mis on täiendav kriteerium samas majandusharus järjestikku toimuvate koondumiste kontrollimiseks.
Otsa sõnul aga võib esineda olukordi, kus amet ei saa kontrollida olulise tähtsusega koondumisi, sealhulgas selliseid tehinguid, mille tagajärjel tekib ettevõtjal kaubaturul monopoolne seisund, kuna ettevõtjate käive jääb alla konkurentsiseaduses sätestatud piirmäärade.
Viimaste aastate praktikast tõi Ots välja koondumised puksiiriteenuste osutamise valdkonnas (Alfons Håkans Oy Ab kontserni Eesti tütarettevõtja Alfons Hakans OÜ poolt valitseva mõju omandamine aktsiaseltsi PKL üle) ning uudisteagentuuride teenuste valdkonnas (UP Invest OÜ poolt valitseva mõju omandamine BNS Group OÜ üle).
«Seega ei kohaldunud koondumise kontrolli regulatsioon sellistele koondumistele, mille tagajärjel tekkis ettevõtjal kaubaturul monopoolne seisund, mis omakorda oleks suure tõenäosusega viinud koondumise keelamiseni, kui amet oleks saanud koondumist kontrollida. Eelnimetatud tehingute puhul puudus aga Konkurentsiametil igasugune võimalus sekkumiseks enne tehingu jõustamist, kuivõrd käesoleval ajal on ainsaks koondumise kontrolli kohaldamise kriteeriumiks ettevõtjate koondumisele eelnenud majandusaasta müügitulu,» selgitas Ots.
Selleks, et tõhusamalt teostada koondumise kontrolli ülesandeid, on konkurentsiameti hinnangul vajalik konkurentsiseaduses sätestada täiendav kriteeriumi koondumise kontrolli kohaldamiseks kõrge kontsentratsiooni taseme ja suhteliselt väikeste käivetega kaubaturgudel olukorras, kus koondumiste osaliste käive jääb küll alla eelnimetatud käibemäärade, kuid koondumise tulemusel konkurents kaubaturul siiski oluliselt kahjustuda.
Näiteks võiks Eesti konkurentsiametil sarnaselt mitmete teiste riikide ametitele olla võimalus nõuda koondumise teate esitamist olukorras, kus koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive ei ületa konkurentsiseaduses sätestatud piirmäära, kuid konkurentsiametil on alust eeldada, et koondumise tulemusena tekib või tugevneb ettevõtja turgu valitsev seisund, mis võib oluliselt kahjustada konkurentsi kaubaturul.
Samuti tuleks Otsa hinnangul välja töötada meetmed konkurentsi kahjustavate koondumiste tagasipööramiseks ja eelnenud olukorra taastamiseks.