Analüütikud: Kreeka ei pruugi oma võlga iial tagasi maksta

Kreeka peaminister Alexis Tsipras.

FOTO: SCANPIX

Isegi kui Kreekal õnnestub saavutada laenutähtaja pikendamine, peaksid Euroopa ametnikud leppima sellega, et Kreeka ei pruugi iial tagasi maksta oma ligi 332 miljardi euro suurust võlga.

«Me peame olema realistlikud. Kreeka riigivõlg on 175 protsenti SKTst. See on rohkem kui siis, kui kogu protsess algas,» sõnas Jevons Globali asutaja Kingsley Jones väljaandele CNBC. Ta lisas, et selle elu jooksul ei suuda riik oma võlga ära maksta.

«Vaadake Jaapanit. Selle võlakoorem liigub kiirelt 300 protsendi juurde SKTst. Ühel päeval see võlg lihtsalt vajub kokku. Seda ei maksta iial tagasi, nagu ka Kreeka võlga,» ütles Jones.

Kreeka praegune abiprogramm näeb ette, et riigi võlatase langeb 110 protsendini SKTst aastaks 2022. Kreeka saavutas küll mõningase tähtajapikenduse, ent võla vähendamist, mis vasakpoole Syriza võimule tõi, Kreeka poliitikud saavutada ei suutnud. Täna peaks peaminister Alexis Tsipras avaldama uute reformide loetelu.

«Need nõuded tähendavad üsna selgelt, et Kreeka peab üle kümnendi suutma teha enam kui neljaprotsendise ülejäägiga eelarve. Mitte ükski haiglasliku majandusega riik pole seda suutnud. Seega, me arvame, et Kreekale praegu esitatud tingimused on üsna ebarealistlikud,» lisas Jones.

Tsipras ei nõua enam võla vähendamist, ent ekspertide sõnul oleks just see Kreeka euroalas hoidmiseks ainus lahendus, arvestades riigi nõrka majanduslikku olukorda.

«Euroala peaks mõistma, et Kreeka on maksejõuetu ning vajab võlakoorma leevendust. Nad oleksid pidanud seda tegema 2010. aastal, kuid nad otsustasid anda Kreekale laenu ja lükata probleem tulevikku,» ütles Eastspring Investments'i globaalse varajaotuse investeeringute direktor Nicholas Ferres. Kreeka kokkuhoiumeetmed pole tema sõnul jätkusuutlikud.

Euroopa tõenäoliselt siiski keeldub Kreeka võlga kustutamast, sest nad tahavad näha Kreeka rahandust toimivana, sõnas IG turustrateeg Evan Lucas. Ametnike arvates on sobilikud kõik muud vahendid peale võla kustutamise.

Reedel saavutatud kokkulepe andis lootust püsivamaks kokkulepeks, ent paljud leiavad siiski, et Kreeka peaks euroalast lahkuma. «Kui sa vaatad reedel saavutatud kokkulepet, siis Kreeka ei saanud midagi, ent Saksamaa sai kõik. Me liigume Kreeka lahkumise suunas euroalast,» sõnas Lucas.

Ta ütles, et iga päästepaketi kokkulepe ohustab Syriza mandaati ning suurendab erakorraliste valimiste tõenäosust. See aga tähendab, et Euroopaga saavutatud kokkulepped on ohus.

Barclays väljendas sarnast arvamust, öeldes, et Kreeka euroalast lahkumise tõenäosus on suurem kui eales varem.

Morgan Stanley hindas, et Kreeka lahkumine euroalast toimub 3-6 kuu jooksul 25-protsendise tõenäosusega.  

Tagasi üles