Maa-ameti uueks peadirektoriks saab Tambet Tiits
20. veebruar 2015, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa-ameti uue peadirektorina alustab esmaspäeval tööd kinnisvaraettevõtte DTZ senine juht Tambet Tiits.
Keskkonnaministeeriumi teatel sai valiku tegemisel määravaks Tiitsu pikaajaline rahvusvaheline kogemus maa-ametiga seotud töövaldkonnas. «Usun, et hea rahvusvaheline kogemus ning akadeemiline taust annavad ameti stabiilseks juhtimiseks ning edasiviimiseks kindla garantii,» ütles keskkonnaminister Mati Raidma.
1990. aastate algul maa-ametis nõuniku ja osakonnajuhina töötanud Tiits on alates 1993. aastast juhtinud kinnisvaraettevõtet DTZ. Kümme aastat on Tiits olnud ka Estonian Business Schooli õppejõud. Samuti on ta osalenud aastate jooksul paljudes rahvusvahelistes konsultatsiooniprojektides, teatas keskkonnaministeerium.
Tiits on lõpetanud Eesti Maaülikooli maakorraldusinseneri ja majandusteaduste eriala ning täiendanud ennast Helsingi Tehnikaülikooli doktorantuuris, Cornelli ülikoolis USAs ja Brandoni ülikoolis Kanadas.
Maa-ameti eelmise peadirektori Kalev Kanguri vabastas keskkonnaminister ametist mullu juulis pärast riigikohtu otsuse jõustumist, ehkki tema teenistussuhe oli peatatud juba alates 2006. aasta oktoobrist. Sellest ajast alates täitis maa-ameti juhi ülesandeid peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas juuni lõpus maadevahetuse kriminaalasja osalised altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, kuid jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu ettevõtja Einar Vettuse suhtes.
Riigikohus luges tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda vastu võtma tulevikus. Vara andsid või lubasid neile anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.
Kanguri lõplikuks karistuseks jäi riigikohtu otsuse kohaselt neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga.