Õiguskantsler: andkem maksuametile politseiga sarnane jälitamisõigus

Indrek Teder

FOTO: Andres Haabu

Seoses ettevõtlusautode kontrollimisega on maksuameti tegevuse seaduslikkus küsimärgi all, ent õiguskantsler Indrek Teder kirjutas jaanuari lõpus, et maksuamet võiks saada politseiga sarnased jälitamisõigused – kuulata pealt, vaadata läbi postisaadetist ning matkida kuritegu. 

Maksu- ja tolliamet on kriminaalmenetluse seadustikus loetletud jälitusasutusena, mille iseseisva tegevuse võimalused on aga piiratud. MTA võib jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Ülejäänud jälitustoimingute läbiviimiseks peavad nad selle teostamise taotlema aga politsei- ja piirivalveametilt või kaitsepolitseiametilt. 

«Nii ei võimalda kehtiv seadus MTA-l vaadata varjatult läbi postisaadetist, vaadata või kuulata salaja pealt teavet, matkida kuritegu ning kasutada politseiagenti. Leian, et maksu- ning tolli- ja narkokuritegude spetsiifikat arvestades (tegemist sageli keerukate, mitme vahelüliga ja reaalse majandustegevusega põimunud kuriteoskeemidega; kõrge juriidilise taseme ja toega kurjategijad; kuritegude toimepanemise protsessi pikaajalisus, toimepanemise erinevad etapid, mis muutuvad ajas ja ruumis ning mis on reeglina peidetud legaalse tegevuse taha jne) ei ole efektiivne, ressursikasutuse mõttes otstarbekas ega ka vastutuse ning põhiõiguste kaitse seisukohalt põhjendatud olukord, kus väga kaaluka osa MTA jälitusalasest tööst peavad ära tegema jälitusasutused, kes igapäevaselt maksu- ja tollikuritegudega kokku ei puutu,» kirjutas Teder sise-, justiits- ja rahandusministeeriumile.

MTA piiratud pädevusega jälitustoimingute teostamisel kaasnevad mitmed probleemid: nii tuleb jälitustoimingute puhul, mille tegemiseks esitatakse taotlus PPA-le või KAPO-le, arvestada nimetatud asutuste töökorralduse, ressursside ning prioriteetidega.

Ka MTA jälitustoimingute statistilised näitajad võiks eeldada jälitustoimingute iseseisva läbiviimise võimekuse väljaarendamist.

2013. aastal alustati vanglates menetlust kokku 7 jälitustoimiku raames (neist 2 tagaotsimiste kohta), 5 juhul kuulati salaja pealt teavet (6 isiku suhtes) ning ühel juhul tehti positsioneerimist, lisaks kuulati kahel juhul salaja pealt 2 isiku edastatavat teavet enne 2013. aastat alustatud jälitusmenetluste raames.

Näiteks 2013. aastal oli MTA jälituslubade koguarv 949.

«Organiseeritud kuritegevusega paremaks võitluseks tuleb põhirõhk panna kriminaaltulu konfiskeerimisele; arendada majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimise suutlikkust; võidelda eri liiki küberkuritegevusega. Ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 seati eesmärgiks täiendavate abinõude rakendamine maksupettuste vastases võitluses,» ütles Teder.

Ta lisas, et kaldub seega toetama MTA poolt kontrollkäigul avaldatud seisukohta, mille kohaselt on maksu- ja tollikuritegude avastamisel ning tõendite kogumisel edu aluseks võimekus hankida tõendeid kõigi seaduses sätestatud võimaluste sätestatud jälitustoimingutega. «Tehniline võimekus (v.a üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks) ja ametnike erialased teadmised nimetatud jälitustoimingute läbiviimiseks on MTA-l enda kinnitusel üldjuhul olemas,» hindas õiguskantsler.

Ehkki tegemist on isikute põhiõigusi enim riivavate jälitustoimingutega, ei kaasneks nende teostamise pädevuse laiendamisega maksu- ja tolliametile isikute põhiõiguste kaitse halvenemist, kuna jälitustoiminguid tehakse jätkuvalt igal juhul kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri taotlusel ning eeluurimiskohtuniku loal. Eeltoodud asjaoludele tuginedes ja arvestades maksu- ja tolliametisse tehtud kontrollkäigu raames mulle tehtud ettepanekuid soovitan kaaluda kriminaalmenetluse seadustiku  sätete muutmist tulevikus selliselt, et maksu- ja tolliametil oleks maksu- ja tollikuritegude avastamiseks ning neis tõe väljaselgitamiseks võimalik iseseisvalt teostada ka kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides sätestatud jälitustoiminguid.

«See vähendaks hetkel MTA taotlusel toiminguid teostavate jälitusasutuste (PPA, KAPO) töökoormust (sh koormust eelarvelistele vahenditele) ning, mis veelgi olulisem, võimaldaks jälitustoimingute käigus kogutud informatsiooni koondada ja säilitada toimingu initsieerinud jälitusasutuses, mis omakorda vähendab selle väärkasutuse riske ning tõhustab järelevalve teostamist,» lõpetas Teder. 

Tagasi üles