Audit: Peterburi Jaani kiriku renoveerimiseks võeti riigile ebasoodne laen
7. september 2010, 12:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll avastas kultuuriministeeriumi ning tema haldusalasse kuuluvate asutuste auditit tehes, et Eesti Kontsert võttis riigile ebasoodsatel tingimustel laenu, et finantseerida Peterburi Jaani Kiriku ehitust.
Nimelt sõlmisid Eesti Kontsert, Facio Ehitus ja kaks panka selle aasta märtsis lepingu, millega ehitusettevõte loovutas töövõtulepingust tulenevad rahalised nõuded Eesti Kontserdi vastu 60 miljoni krooni ulatuses pankadele ning pangad kohustusid maksma töövõtjale ehitustööde lõpuleviimisel loovutatud nõuete eest kokku 60 miljonit krooni.
Eesti Kontsert peab seetõttu maksma pankadele lisaks mainitud 60 miljonile 9,5-protsendilist intressi, mis lisab tagasimakstavale summale 20 miljonit.
Riigikontrolli hinnangul on nimetatud nõude loovutamise finantseerimise leping oma sisult krediidileping, kuna diskonteerimismäärale vastav finantseerimiskulu jääb Eesti Kontserdi kanda.
«Sellega on võetud riigile kuni 20 miljoni krooni ulatuses täiendavaid kohustusi (tasumiseks 8 aasta jooksul) ja selle sõlmimisega on rikutud riigieelarve seadust, mille kohaselt on riigiasutusel keelatud võtta laenu, välja arvatud juhul, kui laenu võtmine on ette nähtud riigieelarves.»
Riigikontroll leidis, et tegemist on sisuliselt laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse kohaselt on keelatud. Veelgi enam: rahandusministeeriumi teatel oleks riik saanud pankadest laenu
intressiga 4,2 protsenti, Eesti Kontserdi ja pankade vahel kokkulepitud 9,5 protsendi asemel.
Kultuuriministeerium vastab auditis süüdistusele, et kuigi üks seadusepügal keelab võtta laenu, võimaldab teine sõlmida lepinguid esemete ostmiseks või teenuste, sealhulgas ehitustööde
tellimiseks eelseisvate eelarveaastate arvel tingimusel, et ühelgi eesseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate lepingujärgsete maksete maht kokku ei ületa 50 protsenti temale jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summast.