Kuhu kadusid poes inimesi jälginud turvamehed?

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti vabandatakse poevargust unustamisega.
Enamasti vabandatakse poevargust unustamisega. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kui veel mõned aastad tagasi häirisid kauplustes ostlevaid kliente riiulite vahel ringi hiilivad turvamehed, kes kliendi igat liigutust  tähelepanelikult jälgisid, siis tänapäeval on asjad muutunud. Appi on tulnud kõrgtehnoloogilised videoseadmed, mis annavad turvameestele täpse ülevaate poes toimuvast.

Kahtluse korral on videopildist võimalik üle vaadata, kas kliendil olid poodi tulles halvad kavatsused või mitte, kirjutab Kuulutaja. Sellegipoolest leidub inimesi, kes siis majanduslikust olukorrast lähtuvalt või puhtalt hasardist kipuvad poest midagi tasku pistma ja kauba eest tasumata poest lahkuvad.

G4S Eesti Põhja piirkonna valveosakonna juhataja Kardo Kurm ütles, et eelmise aasta numbreid vaadates erilist statistilist muutust pole. Möödunud aastal pandi õigusrikkumisi toime 3230 korral, millest poevargusi oli üle 2100 episoodi.

«Lõime kokku ka summad, mille ulatuses on kauplused üle Eesti saanud tagasi kinnipeetud poevaraste käest rikkumata kaupa, see oli 43 000 eurot,» lausus Kurm.

Jätkuvalt ei eelista vargad kauplusest varastamisel mingeid kindlaid tooteid, vaid kaupa, mida on hiljem kerge turustada. Kurm ütles, et tootevalik on seinast seina, näiteks alkohol, kohv jne.

Poevaras reedab end sageli käitumisega, kuid on ka professionaale. Pole ühte profiili, mis annaks kohe kahtluseks alust.

Ta lisas, et kõige lihtsam ja tüüpilisem vabandus on unustamine. Samas tuleb turvafirmal tuvastada, kas inimesel oli tahtlus vargust toime panna või mitte. «See on igapäevane analüüs ja selle pealt teeme ka otsuseid. Samas ei saa kedagi kohe hukka mõista ja siin tulevad appi erinevad turvalahendused. Vaatame videod läbi, hindame inimese kehakeelt. Inimese kehahoiak, käitumine ja muud tegurid reedavad tahtluse või unustamise ja selle põhjal võtame vastu otsused. Samuti on selge, et kui kaup on unustatud taskusse või lausa ära peidetud, siis pole see võrreldav olukorraga, kui inimene on kauba eest maksnud ja unustanud midagi poekäru põhja,» rääkis Kurm.

Kauplused on tänulikud, kui kaup rikkumata tagastatakse. Näiteks eelmisel aasta oktoobrikuus peeti kinni üks varas, kes oli poekärusse ladunud toidukaupu, riideid, alkoholi, tubakatooteid väärtusega 657 eurot. Inimene kõndis käru enda ees lükates nahaalselt kassadest mööda, kuni turvamehed ta kinni pidasid. Seekord sai kauplus õnneks kauba tagasi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles