Eesti elektritarbijad võivad saada õiguse osa seni makstud taastuvenergia tasudest tagasi nõuda, kui riigikohus jõuab järeldusele, et seni on küsitud liiga suurt tasu.
Riigikohus kahtleb taastuvenergia tasudes
17. veebruar 2015, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval Lilleküla Seltsi liikme Mati Makkari poolt algatatud kohtusaagast, millega mees vaidlustas Eesti Energia poolt talle esitatud rohkem kui 7000 euro suuruse nõude. Kõik kohtuinstantsid avaldasid veendumust, et Makkar peab tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest siiski maksma. Kuid Riigikohtu Kolleegiumi enamusel tekkis Makkari kaebust uurides kahtlus, et Eestis kogutav taastuvenergia tasu võib olla põhjendamatult kõrge. Kolleegiumi hinnangul võib see olla omandipõhiõiguse ebaproportsionaalne riive, et tarbija peab lisaks taastuvenergia tasule maksma ka elektriaktsiisi.
Kui selgub, et elektritarbijate õigusi on liiga suure taastuvenergia tasu kogumisega rikutud, ei pea elektrifirmad oma klientidele automaatselt hakkama liigseid summasid tagasi maksma. Postimehega rääkinud õigusasjatundja hinnangul saavad tarbijad õiguse valesti kogutud raha oma lepingupartnerilt tagasi küsida ja vajadusel selleks ka kohtusse pöörduda. Riigikogu peab aga asuma muutma seni kehtivat elektrituru seadust.
Riigikohtu dokumentide kohaselt pidi Makkar tasuma Eesti Energiale elektrienergia ja võrguteenuse eest kokku 4395 eurot, millest taastuvenergia tasu moodustab 347 eurot ehk ligikaudu 8 protsenti. Elektriaktsiis oli ümardatult 239 eurot ehk ligikaudu 5,4 protsenti.
Riigikohus tõdes, et elektritootjatele makstav taastuvenergia toetus on riigiabi, mille rahastamine on pandud täielikult tarbijale, sõltumata sellest, kas ja kui palju tema ja kõik tarbijad kokku taastuvenergiat tarbivad. Sisuliselt on tarbijatelt arvete alusel kogutav taastuvenergia tasu avalik-õiguslik rahaline kohustus, mis ei laeku küll riigieelarvesse, kuid mille põhivõrguettevõtja jagab riigiabina taastuvenergia tootjatele. Arvestades asjaolu, et Eestis avanes elektriturg täielikult alates 1. jaanuarist 2013, mis tõi kaasa elektrienergia ja võrguteenuste hüppelise hinnatõusu, on praegusel ajal problemaatiline ka taastuvenergia tasude mitteseotus elektrienergia börsihinnaga, seisab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumääruses. See tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas börsihind on osal perioodidel madalam või ebaharilikult kõrge.
Tsiviilkolleegium otsustab nüüd 30 päeva jooksul, millal Makkari poolt esitatud kaebust menetlema hakatakse. Menetluse käigus võidakse ära kuulata nii eksperte kui ka vaidluse osapooli, kuid uusi tõendeid koguma ei hakata. Riigikohtu menetlusele pole seatud ajalisi piiranguid, kuid menetlus võib kesta kuni tänavuse aasta lõpuni ja isegi kauem.
Makkar on saanud avalikkusele tuntuks tänu suur tähelepanu võitnud skandaalidele. Mullu juuni keskel sai ta marrastusi, kui jäi Paldiski maantee Selveri juures ülekäigurajal auto alla. Mehe poolt ajakirjanikele jagatud selgitustest jäi kõlama mulje, et ta kahtlustab, et talle sõideti meelega otsa.
Mullu novembris toimunud Eesti energeetika arengukava arutelul Tallinna Ülikoolis tekkis Makkaril terav konflikt Peep Siitaniga Arengufondist. „Lõunapausil sain ka füüsiliselt peksa. Tegemist oli Peep Siitaniga, kes on Eesti Energia nõukogu üks liige ja lõi mind kõhu piirkonda,“ vahendas Makkari sõnu Pealinn.
Lilleküla Selts on mittetulundusühing, mis võitleb aktiivselt õiglase energeetikapoliitika eest.