Advokaadi kümme sammu riigireformiks

Jüri Raidla

FOTO: Liis Treimann

Riigi reformimiseks on vaja kümmet aastat ja kümmet sammu, leiab advokaadibüroo Raidla Leijns ja Norcous vanempartner Jüri Raidla.

«Reformi jaoks on vaja, et inimesed saaksid aru, et tegu on reformiga. Ei piisa ümberkorraldusest, vaid vaja on sisemist muutust. «Pikkade jalgadega loom ei ole veel hobune, selle jaoks, et teda ära tuna, on vaja selget annust hobusust,» ütles Raidla täna peetaval konverentsil «Tuulelohe lend.»

Raidla tutvus eri valimisprogrammidega ning reformitemaatika sisaldub enamike erakondade programmides. IRLi lahendus on tema hinnangul kompaktne, Reformierakond jätkab sama reformi. «Kuidas on võimalik jätkata asja, mida pole alustatud?» küsis Raidla.

Arutelud riigireformi teemadel pole leidnud laia kõlapinda, vaid on jäänud üksikute inimeste ja erakondade soleerimiseks. Mart Laari reformikavale üritas ajakirjandus anda tugevat võimendust, aga asi lõppes Tiit Vähi ja Mart Laari avaliku kirjavahetusega.

Raidla hinnangul peaks riigireformiga tegelema kaks riigikogu koosseisu ning aega anda sellele kümme aastat. Kümme selle pärast, et riigireform on suur asi ja asjad võtavad ikka kaua aega.

Järgnevalt Raidla kümme punkti riigireformiks.

Riigikogu 71-liikmeliseks

Raidla sõnul ei kanna see fiskaalset eesmärki ega anna riigieelarvele erilist kosutust. See annab signaali ja loob rollimudeli. Võrdlus teiste riikidega kõneleb vähendamise kasuks see, et meie lähemad naabrid, lätlased ja soomlased saavad hästi hakkama meist proportsionaalselt väiksemate riigikogudega.

Vastuargumendid tema sõnul ei päde, sest probleemid on tekkinud 101-inimeselise riigikogu puhul. Samal ajal tuleb tema võimekust olulist tõsta oluliselt suurema hulga spetsialistide ja eksertide kaasamisega.

Riigikogu vabastamine rahvahääletuse riskist

Raidla hinnangul on poliitiline kultuur on sealmaal, et opositsioon ei hakka seda kuritarvitama.

Peaministri instututsionaliseerimine

Peaministrist peaks saama peastrateeg. Tema alluvusse Eesti Vabariigi Strateegiakeskus, mis oleks osa riigisüsteemist.

Maavanemate ja maavalitsuste kui keskvõimu struktuuriüksuste kaotamine

Raidla sõnul on nostalgia ametikoha järele mõistetav, ent seda saab harrastada ka tulevikus. Föderaalvalitsuse mängimine on väikeriigile liiast.

Omavalitsusreform 15+ põhimõttel

Seda on otstarbekas teha rahvahääletusel. Elegantsemast elegantseim lahendus ning hoiab õiguslike vaidluste hulga minimaalsel tasemel. Teisisõnu oleme jõudnud olukorrani, kus rahvas on muutunud haldusreformi suhtes märkimisväärselt radikaalsemaks, kui seda on meie poliitikud.

Eesti Pank

Korrastada panga ülesandeid ning vähendada personali. Viia osa töötajaid peaministri strateegiakeskusesse, mis võimaldab Eesti Panga spetsialistidel tuumakamalt tööd teha.

Õiguskantsleri ümbersünd

Muuta oluliselt võimekamaks või kahtluse alla seada, Ombudsmani võimekust tuleb kasvatada.

Õiguskantsleri poolt taotluse läbivaatamata jätmine ei tohi kujuneda argumendiks.

Loogem talle lisainstrumendid õiguse massloome piduramiseks ja andkem talle uus roll.

Põhiseaduste «ilmselgete vigade» kõrvaldamine

Vigased normid toovad kaasa vigaste normide pideva rikkumise. Selle tolereeerimine aga devalveerib õiguskorda. Vaja oleks ka põhiseaduse vigade kindlakstegemist. Üks neist on põhiseaduse paragrahv 142, mis sätestab: «Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla.»

Tegu on võimatu missiooniga, mida ei suuda täita ka kõige seaduskuulekamad organid. «Omal ajal olime lummatud sellest, et riik ei maga ja töötab täistuuridel, aga praktikas pole see võimalik,» meenutas Raidla.

Ahistava õigusloome vähendamine

Riik peaks põhjendama, miks on vaja seadust luua või muuta ning miks mitte kuidagi pole võimalik lahendada olukorda olemasoleva õigusloomega. Äriseadustikku oon muudetud 94 korral, õiguskeskkonna kallal toimetatakse üha ägedamalt.

Ametnikkonna vähendamine vähemalt 15 protsenti

See peaks olema iseenesestmõistetav, 5 aasta jooksul väheneb tööjõuealine elanikkond väheneb 44 000 inimese võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul suurenes ametnike arv 2014. aastal 94 võrra.

Riigireformi on võimalik läbi viia ainult siis, kui parlamendis olevad erakonnad seda soovivad ja rahva mandaadi saavad – kui erakondade programmid sisaldavad piisavalt üldiseid ja samad konkreetseid samme. Tema hinnangul on see võimalik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles