Riigikontrolör: mida rumalam riik, seda vähem inimesed usaldavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi bürokraatiat on küllaga, ei saa riigiaparaati vähendada joonlauaga. Ometi on nii, et mida rumalam on riik, seda vähem inimesed seda usaldavad, ütles riigikontrolör Alar Karis.
«Teie, sõgedad teejuhid, kurnate ära küll sääsed, aga kaameli neelate alla. Mõte on see, et me tegeleme pisiasjadega,» sõnas Karis täna peetaval konverentsil «Tuulelohe lend.»
Ta tõi näiteks, et kui räägime haldusreformist, siis see on toimunud viimased 20 aastat. Viimastel aastatel on siseministeerium kulutanud 126 000 eurot, tõmbekeskuste arutelule on kulutatud 176 000 eurot, rahandus- ja siseministeerium on saanud toetust 320 000 eurot ning tulemus on see, et 71 protsenti inimestest toetab haldusreformi.
«Täna on üks vald, kus on kolm inimest tööl, kes peavad ära tegema 30 inimese töö. Neil pole plaanigi kellegagi ühineda, sest neil on arusaam, et nad saavad hästi hakkama. Aga 20 aastat on neid kurnanud,» tõi Karis näite haldusreformi vajalikkuse kohta.
Ta luges nädalavahetusel sotsiaalmeediast arutelu, kus üks arst sai meeldetuletuse, et ta pidi töötajate arvu aruande ära esitama 1. veebruariks. Arsti küsimus oli, et kui on olemas maksuamet, terviseamet, haigekassa, miks ikka peab aruande käsitsi tegema. «Arst tegi lõpuks arvutuse ära, aga tegi ka arvutuse, et selle peale läks kahe patsiendi aeg,» ütles Karis. Eestis on 800 perearsti ning selliste aruannetega jäi Padise valla jagu inimesi arstiabita.
Ent vähesed bürokraatia vastu võitlevad riigid on õnnestunud. Suurbritannias peab uue seaduse tekkides ühe vana hävitama, ent USA president Barack Obama on toonud näite, kus magevees kasvanud lõhedega tegeleb siseministeerium ning merevees kasvanutega kaubandusministeerium. Hollandis aga loodi bürokraatia vähendamiseks uus asutus.
«Kui mõelda meie piimamüügile, siis kes sellega peaks tegelema? Meil on välisminister, põllumajandusminister ja lõpuks piima müüs maha kaubandusminister,» küsis Karis.
Riigikontrolör tegi mõned aastad tagasi ettepaneku, et võiks ära kaotada üksikute ministeeriumite aastaaruanded, ent jätta alles riigi aastaaruanded. Neid otseselt kellelgi vaja ei ole ja keegi ei loe ka. «Äripäev väitis selle peale, et demokraatia on ohus ja riik läbipaistmatu ja nemad loevad väga hoolega. Ma kahtlen selles,» ütles Karis viitega, et samad andmed oleksid ka mujalt kättesaadavad.
OECD võrdluses pole riigi pidamine kallis, aga pole olemas ühtegi valemit, mis ütleks, et ühes või teises riigis peaks olema suhtarv selline ning see on parim suhtarv riigi pidamiseks.
«Aga töötajaid on meil riigis suhteliselt palju, aga ka siin pole küsimus töötajate arvus, vaid selles, kas töötajad annavad selle, mida me tahame saada. Me lihtsalt ei saa seda, mida tahab ettevõtja, mida tahab riik tervikuna,» ütles Karis nentides, et viimases innovatsiooniindeksis me Eestit ei leia. Üks põhjus on tema sõnul selles, et oleme üksteist ära kurnanud ja innovatsiooni jaoks aega ei ole.
Kui riigiaparaati vähendada 15 protsenti, siis see tähendaks 20 000 töötaja koondamist. Ent seda ei saa teha joonlauaga. Karis tõi näite, et teame, et õpetajaid pole nii palju vaja, sest õpilasi pole. Kuid õpetajate kirjaoskus, funktsionaalne lugemisoskus ning matermaatika pole kõige paremad, eriti nooremate seas. «Üle 50-aastaseid koondades võime sattuda olukorda, kus koolides pole häid õpetajaid,» ütles ta.
Seega joonelt koondades vähendame inimesi, ent ei saa soovitud tulemust ikka. See nõuab ka riigiaparaadi häälestamist. «Mis ilmselt meid kuhugi ei vii, on mitte midagi tegemine,» ütles Karis.
Ta tõi veel ühe näite, kus teede registris nõutakse 57 andmevälja, kasutuses on 16 ning vaja on nelja – kui pikk tee on, mis tüüpi, liiki ja asukoht omavalitsuses. Ametnikud aga peavad täitma 57 välja.
«Mida rohkem on meil lollust ja rumalust, seda vähem on meil usaldust riigi vastu ja seega pole riigi valitsejatel julgust reformida ja soov hoida seda staatust, mille me oleme saavutanud,» märkis riigikontrolör.
Ta rääkis, et kui noor kunstnik hakkab õppima kunsti, siis esimese asjana öeldakse, et unustage, mida teate, vaid joonistage, mida näete. «Siis tekib joonis, kus sääsk on sama suur kui kaamel ja hakatakse tegelema sääsega, sest ta on sama suur. Kuid kaamel on lihtsalt pisut kaugemal,» ütles Karis.
Riigikontrolöri sõnul loodus teab, kuidas valida. Meil kõikidel on käel viis sõrme, need pole ühepikkused ja neil on vahed sees. Embrüo käed on sõrmedega labak, osa rakke sureb ja kui laps sünnib, on tal viis sõrme. Labakuga on võimalik tõsta kive, aga mitte midagi nutikamat. «Kui looduses on sisse programmeeritud valik, siis on võimalik teha midagi nutikamat ja kui me seda ei tee, siis läheb tõeks Eiki Nestori hirm, kas me ikka suudame seda riiki valitseda?» küsis Karis.