Euroala väikeses idanurgas ei ole riski, et investorid hülgaksid valitsuse võlakirjad, sest seal lihtsalt ei ole valitsuse võlakirju, kirjutab Bloomberg.
Bloomberg: Eesti on anti-Kreeka
16. veebruar 2015, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli aastat pärast Euroopa ühisraha blokiga ühinemist on Eestist saanud Kreeka vastand.
Euroopa Komisjon ennustab riigi võlakoormaks vaid 9,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on euroala väikseim, vaid kümnendik ala keskmisest 94,4 protendist ning murdosa Kreeka 170,2 protsendist.
Isegi ajal, mil mujal on võlakirjade intressimäärad rekordmadalad ning Euroopa Keskpank plaanib hakata riigivõlakirju kokku ostma, ei näita Eesti erilisi märke, et riik hakkaks niipea finantsturgudelt laenama.
Olles ise viie vaeseima euro kasutaja hulgas, pole Eesti emiteerinud võlakirju alates 2002. aastast. Turult oleks riigil võimalik saada odavat raha. Selle asemel eelistab valitsus laenata Euroopa Investeerimispangalt.
«Me ei saa laenata jooksvate tulude katteks,» ütles uudisteagentuurile rahandusminister Maris Lauri. «Need kipuvad juurduma ja me oleme näinud, kuhu jõudis Kreeka ning kuidas läks Venemaal aastatel 1997—1998.
Kõik pole sellise ettevaatlikkusega siiski rahul. Kui Euroopa Keskpank teatas eelmisel kuul oma võlakirjade ostmise programmist, õhutasid ettevõtjad ja teadlased Eesti poliitikuid emiteerima võlakirju, et investeerida maanteedesse ja raudteedesse.
Lisaks kartusele Kreeka stiilis laenude arvel kulutamise ees on valitsuse väitel vaja olla valmis ajaks, kui Eesti ei saa enam Euroopalt abi ja peab raha mujalt juurde hankima. See juhtub siis, kui SKT inimese kohta ületab 75 protsenti eurotsooni keskmisest. Praegu on see 73 protsenti.
«Eesti on tõepoolest imelik kuju eurotsoonis,» ütles uudisteagentuurile Euroopa rahvusvahelise majanduspoliitika keskuse direktor Fredrik Erixon. «Ühelgi teisel riigil ei ole selliseid uskumusi, et suuremad makromajanduse probleemid saavad alguse reaalmajandusest,» lisas ta.