Teadlased poliitikutele: mõelge maailmalõpule

Maailmalõpp.

FOTO: SCANPIX

Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadlased on häiritud sellest, kuivõrd vähe tähelepanu pööravad valitsused reaalsele võimalusele, et maailm hävib. Et poliitikute päid tööle panna, sõelusid nad koostöös mõttekojaga Global Challenges Foundation välja kaksteist peamist riski.

Financial Times tõi teadlaste hoiatused lugejateni.

Tundmatud tagajärjed

Kokkuvõtlik kategooria riskidest, mis mitte kellelegi pähe pole tulnud või mis tunduvad eraldi võttes naeruväärselt ebatõenäolised (nt kui me saadame välja signaali, mis meelitab ligi vaenulikke tsivilisatsioone). Korraga aset leides tekitaksid selle lahtri riskid apokalüptilise olukorra.

Tõenäosus: 0,1 %

Asteroidi tabamus

Kord 20 miljoni aasta jooksul tabab Maad vähemalt 5 kilomeetrise läbimõõduga hävitav asteroid. Tänapäeva võimalusi arvestades võiksid kosmoseagentuurid läheneva asteroidi mööda juhtida.

Tõenäosus: 0,00013 %

Tehisintellekt

Sellest ohust räägitakse hetkel kõige enam. Siiski ei tea keegi, kas risk, et masinad meid oma teelt kõrvaldavad, on reaalne. Seetõttu käiakse välja väga lai tõenäosuse protsent.

Tõenäosus: 0-10 %

Supervulkaan

Vulkaanipurse, mis paiskaks atmosfääri tuhandeid kuupkilomeetreid materjali, võiks tuua kaasa «vulkaanilise talve», mille mõju sarnaneks asteroiditabamuse või tuumasõjaga. Tänapäeva tehnoloogiaga suurt midagi teha ei annaks.

Tõenäosus: 0,00003 %

Ökoloogiline kollaps

Globaalse ökosüsteemi täielik kokkukukkumine, mistõttu planeet ei suudaks enam elanikkonda ülal pidada. Väga keerukas hinnata.

Tõenäosust ei pakuta

Vilets globaalne valitsemine

Maailma asju aetakse niivõrd halvasti, et sellest piisab hävinguks. Näiteks kui areenile ilmub täiesti ebakompetentne ja korrumpeerunud globaalne diktaator.

Tõenäosust ei pakuta

Globaalsüsteemi kollaps

Selle all mõeldakse majanduslikku ja/või ühiskondlikku kollapsi (sh kodanikurahutused ja korrakaitse lagunemine).

Tõenäosust ei pakuta

Ekstreemne kliimamuutus

Praegu rääkitakse vaid inimfaktorist ja CO2 taseme kasvust, kuid kui näiteks Arktika igikeltsast vabaneks metaani, võiks temperatuur tõusta 6 kraadi jagu või enam. Tulemuseks massiline näljahäda ja rahvarahutused.

Tõenäosus: 0,01 %

Tuumasõda

«Tuumatalv» kataks kuudeks kinni päikesevalguse. Sellest piisaks tsiviliseeritud elu lõpuks.

Tõenäosus: 0,005 %

Globaalne pandeemia

Halvimal juhul kombineeruksid ravile allumatus, kõrge surmaga lõppemise protsent, ülim nakkuvus ja pikk peiteaeg. Rahvusvaheline tervisesüsteem ei jõuaks reageerida.

Tõenäosus: 0,0001 %

Sünteetiline bioloogia

Geenitehnikaga läheb midagi väga valesti – kas kogemata või sõjategevuse tõttu. Tekitatud patogeen võtab sihikule inimkonna või elulise osa ökosüsteemist.

Tõenäosus: 0,01 %

Nanotehnoloogia

Aatomitasandil tegutsedes luuakse hirmuäratavaid uusi relvi. Välistada ei saa «grey goo» ( ingl. k «hall plöga») stsenaariumi: iseend paljundavad masinad võtavad planeedi üle.

Tõenäosus: 0,01 %

Tagasi üles