Eurotunnelil kulus kasumisse jõudmiseks 12 aastat

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotunnel Prantsuiamaa poolel.
Eurotunnel Prantsuiamaa poolel. Foto: SCANPIX

Praegu maailma pikima merealuse osaga La Manche’i tunneli ehitus läks esialgsest planeeritust pea kaks korda kallimaks ning ettevõttel kulus kasumisse jõudmiseks 12 aastat.

1994. aastal kuninganna Elisabeth II ja Prantsusmaa presidendi François Mitterrand’i poolt avatud tunneli ehituse lõppmaksumuseks kujunes 9,5 miljardit Suurbritannia naela (tänase kursi järgi 12,8 miljardit eurot) võrrelduna algselt planeeritud 4,7 miljardi naelaga (6,3 miljardit euroga).

Tunneli rajamine algas 1988. aastal, lõppes 1994. aastal. Mingil hetkel töötas ehitusel korraga 15 000 inimest. Kogu ehituse käigus sai surma 10 töötajat, peamiselt ehituse algperioodil.

Tunnelit opereeriv ettevõte Eurotunneli tegevuse esimene aastakümme osutus üsna keeruliseks. Esimesel aastal saadi 925 miljonit naela (1,2 miljardit eurot) kahjumit, sest reisijate kaubavedude mahud olid oodatust väiksemad ning sellele lisandusid 8 miljardi naela (10,8 miljardi euro) suuruse võla intressikulud.

Enne esimest kasumit (üks miljon eurot 2007. aastal), oli ettevõte korduvalt pankrotiohus ning tegi läbi mitu saneerimist.

Vaatamata tulekahjust tingitud reisijate arvu langusele perioodil 2008. aasta septembrist kuni 2009. aasta märtsini, teenis ettevõte 2008. aastal 40 miljonit eurot kasumit ning maksta aktsionäridele esimese dividendid – neli eurosenti aktsia kohta. 2013. aastal teenis ettevõte kasumit 82,5 miljonit eurot ning maksis omanikutulu 0,15 eurot aktsia kohta.

Eelmisel aastal kasvas Eurotunneli käive seitse protsenti 1,2 miljardi euroni.

Ehkki idee Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendavast tunnelist tekkis juba 19. Sajandi alguses, jõuti idee tegeliku realiseerimiseni 12. veebruaril 1986. Täpselt homme 29 aastat tagasi sõlmiti kahe riigi vahel Canterbury leping Inglise kanali aluse tunneli ehitamiseks ja selle opereerimiseks. Suurbritannia peaminister Margaret Thatcheri tingimuseks oli, et projekti ehitamiseks ega garantiideks ei kulutataks mitte ühtegi penni avalikku raha. Pigem vastupidi, sama aasta 16. märtsil sõlmitud kontsessioonilepingu kohaselt, mille tähtaeg lõpeb 2086. aastal, maksab ettevõte kontributsiooni, mille summa ulatus 2013. aastaks viie miljoni euroni.

Eurotunneli aktsiatega kaubeldakse New Yorgi, Londioni ja Pariis börsidel. Ettevõttel on 290 000 aktsionäri, 13 protsenti aktsiatest kuulub eraisikutest investoritele.

Kenti lähedal asuvat Folkestone’i ja Calais lähedal asuvat Coquelleses ühendava tunneli pikkus on 50,5 kilomeetrit, sellest 37,9 kilomeetrit kulgeb mere alt. Kogupikkuse poolest on La Manche’i tunnelist pikem Jaapanis asuv Seikani tunnel, mille pikkus on 53,85 kilomeetrit, sellest 33,46 kilomeetrit mere all.

La Manche’i suurim lubatud kiirus on 160 kilomeetrit tunnis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles