Ministeerium: kaubavahetuse languse põhjustas maailmaturu ebastabiilsus
10. veebruar 2015, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidus ja euroalal oli majandususaldusindeks 2014. aastal ebastabiilne, langedes tugevasti sügiskuudel ning see kajastus ka ekspordi aastakokkuvõtetes riikide lõikes, kommenteeris täna avaldatud väliskaubandusstatistikat majandusministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Kristina Ojamäe.
Kristina Ojamäe kommentaar:
Eesti eksport langes statistikaameti andmetel 2014. aastal enamikul eksportturgudel nagu Soome, Venemaa ja Leedu. Positiivselt arenes kaubavahetus Rootsi ja Lätiga ning kiirelt kasvanud turgudega nagu USA, Holland ja Taani. Impordi osas kahanes kõige rohkem kaupade sissevedu Lätist ja Suurbritanniast.
2014. aastal kasvas elektriseadmete ning mineraalsete toodete eksport, mida müüdi enamasti Rootsi ja Lätti. Kasvu taga oli suur välisturgude nõudlus kommunikatsiooniseadmete ja nende osade, samuti mineraalsete toodete järele.
Kahanemist näitas transpordivahendite, tekstiilitoodete, keemiatööstuse toodete ja mehaaniliste seadmete väljamüük. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kahanes võrreldes varasema aastaga kaks protsenti, selle taga on peamiselt Venemaa ebastabiilne majandusolukord.
Impordis toimusid 2014. aastal üsna sarnased muutused. Siingi kahanes nii transpordivahendite, mehaaniliste seadmete kui ka põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseost. Põhjus võib olla asjaolu, et mitme kaubagrupi puhul tuuakse eksportkaupade valmistamiseks tooraine ja pooltooted sisse või siis kasutatakse imporditud tooteid re-ekspordis. Kasvutrendil olid mineraalsed tooted ja elektriseadmed.
Tänavu jaanuaris võib kaubavahetuse maht prognooside kohaselt eelmise aastaga sama perioodi ning mulluse detsembriga võrreldes kasvada, kuna eelmisel aastal olid nende kuude kaubamahud ühed aasta väiksematest.
Eesti Konjunktuuriinstituudi jaanuari uuringus vähenes eksporttellimuste kasvu prognoosivate tööstusettevőtete osakaal 7,9 protsendini, tellimuste kahanemist ootas 36 protsenti ettevõtetest ning tellimuste jäämist samale tasemele 56,1 protsenti ettevõtetest.
Jaanuaris paranes majandususaldus nii Euroopa Liidus (101,2) kui euroalal (104,6). Samal ajal langes Eesti (100,6) ja ka meie olulisemate ekspordipartnerite majandususaldusindeks (Rootsi 107,6; Läti 102,8; Leedu 101,2). Vaatamata sellele, et Soome majandususaldus kasvas võrreldes eelmise kuuga ühe punkti jagu, oli näitaja endiselt pikaajalisest keskmisest madalam – 94,2.