Tallinna linna initsiatiivil asutatavat Eesti Ühistupanka hakkab juhtima üle 20-aastase finantssektoris töötamise kogemusega Ülle Mathiesen, teiseks juhatuse liikmeks saab samuti pikka aega panganduses tegutsenud Roul Tutt.
Ühistupanka hakkab juhtima Ülle Mathiesen
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
9. veebruar 2015, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülle Mathiesen on aastatel 1994-2000 töötanud Eesti Ühispanga rahaturgude divisjonis, 2000-2010 Rahandusministeeriumi Riigikassa juhina ja 2010-13 SEB Varahalduse juhatuse liikmena. Viimati töötas ta SEB Panga säästmis- ja investeerimistoodete äriarendusjuhina.
Roul Tutt alustas oma karjääri panganduses 1995. aastal Tallinna Panga lõunaregiooni kontorite juhatajana. 1997-2004 töötas ta infoagentuuris Reuters erinevatel müügiga seotud positsioonidel Eestis, Rootsis ja Norras ning 2005-2011 oli ta Marfin Panga juhatuse liige, vastutades jae- ja äripanganduse eest. Viimati töötas ta kinnisvaraalast nõustamisteenust pakkuva Newsec Advisers EE tegevjuhina.
Mõlemad tulevased panga juhatuse liikmed omavad magistrikraadi ärijuhtimises.
Tallinna aselinnapea Taavi Aasa sõnul on tal väga hea meel, et loodavat panka hakkavad juhtima oma valdkonna tippeksperdid. «Me soovime luua uut, professionaalselt juhitud Eesti oma panka. Tänasel päeval on Eestis kohalikul kapitalil põhinev pangandus marginaalne ning pangandusektori teenitav tulu liigub Eestist välja. Rahvusvaheliste pankade kohalikud tütred ei tee oma otsuseid mitte Eesti era, äri ja ühiskondlikest vajadustest tulenevalt, vaid lähtuvad peakontorite suunistest. Eesti esimene ühistupank annab inimestele, ettevõtetele ja ühiskondlikele asutustele hea võimaluse osaleda pangandusturul ning mõjutada ja suunata selle turu arengut lähtudes Eesti ühiskonna huvidest,» selgitas Taavi Aas panga loomise idee tagamaid.
Panga moodustamiseks peavad koonduma vähemalt 50 isikut-asutajaliiget, kes võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Asutajate rahalise sissemaksena moodustatakse panga osakapital mahus vähemalt viis miljonit eurot.
Panga uue juhi Ülle Mathieseni sõnul on Eesti Ühistupanga eesmärgiks tugeva universaalpanga loomine, mille turuosa küüniks seitsme aasta pärast 3-5 protsendini.
«Viimaste kuudel on toimunud aktiivne suhtlus võimalike panga asutajaliikmetega ning huvi panga loomises osalemise vastu on ettevõtete ja erasisikute poolt meeldivalt suur. Lähinädalatel on plaanis korraldada panga asutamiskoosolek. Lähematel kuudel on oluline koostada panga põhjalik 3-5 aasta äriplaan ning peamised tööprotseduurid ja -korrad. Need on meil kavas maikuus esitada tegevusloa taotlusena finantsinspektsioonile,» tutvustas Mathiesen loodava panga lähiaja plaane.
Ühistupank on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse (KAS) tähenduses ehk õiguslikult samane kommertspangaga. Ühistupangal ei ole osanikke ega aktsionäre, vaid on liikmed. Seadusest tulenevalt kehtib põhimõte: ühel liikmel on üks hääl. Liikmeks saamiseks tuleb tasuda sisseastumistasu menetlustoimingute katteks ning osamaks omakapitalisse. Panga majandustegevuses kehtivad samad põhimõtted nagu kommertspanga puhul. Ühistupanga asutamiseks lõi Tallinna linn sihtasutuse eelmise aasta aprillis.