Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
3. september 2010, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Test sarnaneks apteekidest kättesaadava rasedustestiga – proov võetaks uriinist või muust kehavedelikust ning tulemus oleks teada 10–15 minutiga. Peale kiiruse ja lihtsuse on test ka diskreetne – testi teeks ja tulemuse saaks teada vaid inimene ise, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator ajalehes Universitas Tartuensis ilmunud artiklit.
Tänavu kevadel sai Lehese ja Tulbi ühisettevõte SelfDiagnostics kiirtesti tehnoloogilise platvormi väljaarendamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt ligi 13 miljonit krooni. Selle tulemusel peaks aastaks 2013 valmima testi katseeksemplar ja seejärel prototüüp.
Nõudlus olemas
Lehes on veendunud, et nõudlus selliste testide järele on olemas. Vastav uuring on tema kinnitusel korraldatud Suurbritannias, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks kompleksset suguhaiguste kiirtesti neli kordas aastas.
Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites ja see nõuab keerulist laboritehnikat ning spetsialiste, kes oskavad testida. Lehese hinnangul seisneb aga peaprobleem hoopis selles, et inimesed pigem ei lähe arsti juurde testima.
«Kuna see on aeganõudev, ebamugav ja diskreetne protsess,» põhjendab ta. Nii pöördutakse arsti juurde viimases hädas, kuigi haigusest oleks võinud teada saada juba palju varem.
Lehese kinnitusel näitavad uuringud, et ligikaudu 80 protsenti arsti juurde pöördujatest on juba tõsiselt haiged ja oleks pidanud tegema seda varem.
Lihtsa ja kiire nakkushaiguste testi väljatöötamisel on suurimaks kitsaskohaks tehnoloogiline meetod. Kuna keerulist ja mahukat laboritehnikat väikesesse kiirtesti ei suru ning laborandi oskusi nõudev test ei ole enam kodusele kasutajale mugav ega lihtne, otsivadki Tulp ja Lehes oma teadus-arenduse koostööpartneritega Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis ja Ülo Langeli eestvedamisel Stockholmi ülikoolis alternatiivseid võimalusi.
Uudne meetod
«Meie idee on detekteerida kas patogeeni DNA või RNA, mida suguhaiguste puhul saab määrata eelkõige uriinist,» selgitab Tulp. Meetod peab aga olema väga tundlik, et tuvastada õige biomarker ning vähendada veaprotsenti. Kui patogeeni DNA on uriinis määratud, on üks võimalus võimendada signaali, näiteks muuta molekulide värvi või kutsuda esile mõni uus reaktsioon.
«Me töötamegi praegu põhiliselt signaali võimendamisega,» lisab Tulp.
Lehese sõnul tähendavad kodused kiirtestid meditsiinis paradigma muutust, sest selle asemel, et asuda ravima kaugelearenenud haigust, saab selle esialgselt diagnoosida juba varajases staadiumis.
«Turg võtab sellise teenuse lihtsamini vastu,» on Lehes kindel ja lisab, et võti on keskendumine lõppklientide ehk inimeste tegelikele vajadustele, milleks on terviseprobleemide ennetamine ja õigeaegne ravi.