Riik kogus plaanitust vähem tulu

Riigihalduse ministri kohale on pakutud Jürgen Ligi.

FOTO: Peeter Langovits

Rahandusministeeriumi andmetel laekus detsembri lõpuks riigile tulu 7,82 miljardit eurot ehk 97,5 protsenti aastaks planeeritust. Tunamullu kogus riik tulu 7,61 miljardit eurot, 101,7 protsenti kavandatust.

Kulutusteks suunati aasta lõpuks 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust, teatas ministeerium. 2013. aastal oli samaks ajaks kulutatud 99,4 protsenti kavandatust ehk 7,74 miljardit.

2014. aasta eelarves oli planeeritud tulu maht koos varasemast edasikantava tuluga 8,02 miljardit eurot ning kulu maht koos eelnenud aastast ülekantuga 8,18 miljardit eurot.

Maksutulu laekus 2014. aastal kokku 6,64 miljardit eurot ehk 100,3 protsenti eelarves planeeritust – 504,2 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Enim kogus riik sotsiaalmaksu (2,23 miljardit eurot, 99,4 protsenti kavandatust), käibemaksu (1,7 miljardit, 101,4 protsenti) ning aktsiise (836 miljonit, 99,9 protsenti).

Aastaga kasvas enim sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, vastavalt 161,1 ja 146,3 miljonit eurot. Riigi kogutulu aastane kasv tuleneski ministeeriumi teatel peamiselt maksude suuremast laekumisest võrreldes eelnenud aastaga.

Mittemaksulist tulu laekus kokku 1,16 miljardit eurot ehk 83,6 protsenti aastaks kavandatust, 289,7 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Mittemaksulisest tulust moodustas suurima osa toetused 665,1 miljoni euroga (73,7 protsenti kavandatust), mille maht vähenes 330,8 miljoni euro ehk 33,2 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Peamine mittemaksulise tulu kahanemise põhjus on Euroopa Liidu raha laekumine väiksemas mahus võrreldes nii tunamulluse aastaga kui ka mulluseks aastaks planeerituga. Seda ministeeriumi teatel põhjusel, et 2007–2013 perioodi struktuuritoetused on lõpukorral (nende kasutustähtaeg on 2015. aasta lõpp) ja uue 2014–2020 perioodi vahendite kasutamine on algusjärgus.

Finantstulu laekus 184,9 miljonit eurot ehk 93,7 protsenti aastaks kavandatust, 88,5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Võrreldes aasta varasemaga oli 2014. aasta kulu maht 36 miljonit eurot suurem. Detsembri väljamaksed ulatusid 923,2 miljoni euroni, moodustades 11,9 protsenti aastaks planeeritud kogukuludest ja ületades kümnendiku võrra eelnenud detsembri kulutusi.

Tööjõukulu kasvas aastaga 8,3 protsenti 675,6 miljoni euroni, majandamiskulu 16,4 protsenti 657,7 miljoni euroni.

Investeeringuteks suunati 2014. aastal 438,6 miljonit eurot ehk 64 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Riigiasutused investeerisid ise 193,1 miljonit eurot (73 protsenti eelarvest) ja andsid investeeringutoetusi 245,5 miljoni euro ulatuses (58 protsenti eelarvest).

Aasta varasemaga võrreldes vähenes investeeringute maht 36,6 protsenti ehk 252,8 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi teatel oli põhjus selles, et Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi plaanitud raha ei jõutud investeeringuteks kasutusele võtta ning eelmise 2007–2013 finantsperioodi jäägi ümbersuunamine võttis plaanitust rohkem aega.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 654,0 miljonit eurot ehk 72,7 protsenti aastaks plaanitust, 215 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Kahanemine oli ministeeriumi teatel peamiselt tingitud 2007.–2013. aasta perioodi struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 214,1 miljoni euro võrra. Uue 2014–2020 programmiperioodi rahast oli detsembri lõpu seisuga välja makstud 1,6 miljonit eurot (maaelu arengukava tehniline abi).

Struktuuritoetuste väljamakseid perioodi 2007–2013 rahast tehti mullu 376,5 miljonit eurot ehk 74,9 protsenti aastaks planeeritust.

Likviidset finantsvara ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,49 miljardit eurot, millest likviidsusreservis 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 368,9 miljonit eurot. Likviidse vara maht vähenes kuuga 176,3 miljoni euro võrra peamiselt kassareservi vähenemise tõttu.

Võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvas riigikassa hallatava likviidse vara maht 77,7 miljonit eurot ehk 5,5 protsenti. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest 73,7 miljoni euro võrra.

Novembri lõpuks oli valitsussektori eelarve ülejääk 0,65 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 126,8 miljonit eurot. Aasta varem samal ajal oli eelarve 89,9 miljoni euro ehk 0,49 protsendiga SKT-st puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tulenes nii keskvalitsuse eelarve ülejäägist (58,6 miljonit eurot) kui ka kohalike omavalitsuste ülejäägist (15,6 miljonit eurot) 2014. aastal, teatas ministeerium.

Sotsiaalkindlustusfondid olid alates juunist ülejäägis ning kasvasid teisel poolaastal, ulatudes novembri lõpuks 51,6 miljoni euroni.

Tagasi üles