EL otsustas Vene-vastaste sanktsioonidega edasi minna
29. jaanuar 2015, 22:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu välisministrid otsustasid neljapäeval Brüsselis peetud erakorralisel kohtumisel pikendada Ukraina suveräänsust kahjustanud Vene kodanike suhtes kehtestatud piiranguid ning asuda ette valmistama täiendavaid sanktsioone.
«Otsustasime pikendana piiranguid, mis on kehtestatud isikute ja ühenduste suhtes, kes ohustavad Ukraina suveräänsust ja territoriaalste terviklikkust,» teatas Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini neljapäeva õhtul pressikonverentsil. Eelmise aasta märtsis kokku lepitud viisakeelud ja varade külmutamine jääb välisministrite neljapäevase otsuse kohaselt kehtima septembrini.
«Lisaks otsustasime koostada ühe nädala jooksul ettepaneku uute nimedega, kes sellesse nimekirja lisada,» selgitas Mogherini ajakirjanikele. Uute isikute ja firmade loendi koostavad Euroopa Komisjon ja ELi välisteenistus ning see antakse otsustamiseks 9. veebruaril uuesti kogunevatele välisministritele.
„Kolmas element meie otsuses on alustada ettevalmistustöid igasuguste kohaste sammude astumiseks, mis me omalt poolt saaksime teha, et tagada Minski lepinu jõustamine,» lisas Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Tema sõnul sisaldavad need kindlasti ka uusi võimalikke majandussanktsioone. Uusi sellekohaseid otsuseid võib oodata kõige varem 12. veebruaril, kui Brüsselisse kogunevad ülemkogule Euroopa Liidu valitsusjuhid, märkis Mogherini.
EL välispoliitikajuht avaldas lootust, et neljapäeval tehtud otsused mõjutavad Venemaad astuma positiivseid samme ning hoiduma negatiivsetest. Välisministrite kohtumise lõppdokumendis viidatakse otsesõnu Venemaa vastutusele Ukraina idaosas uuesti vallandunud sõjategevuses ning inimohvrites.
Euroopa Liidu esidiplomaat märkis, et Ukraina olukorda arvestades ei tohiks kasutada sõna «õnnelik», kui tunnistas, et on siiski õnnelik välisministrite üksmeelse otsuse üle. «See näitab meie tugevust,» rõhutas Mogherini.
Ka Hollandi välisminister Bert Koenders nimetas otsust tugevaks signaaliks Venemaale.
Veel mõni tund enne ministrite kogunemist Brüsselisse neljapäeva pärastlõunal, ei olnud teada, kuidas käitub kohtumisel Kreeka uue valitsuse välisminister Nikos Kotzias. Nädala algul ametisse astunud Kreeka uus valitsus, mille moodustas vasakäärmuslik liikumine Syriza on varasemalt väljendanud toetust Venemaa poliitikale ning olnud kriitiline Ukraina läänemeelse valitsuse suhtes.
Mogherini tunnustas pressikonverentsil Kreeka välisministrit erakordselt konstruktiivse lähenemise eest. BNSiga vestelnud anonüümsete allikate sõnul välisministrite kohtumisel Kreeka majanduslik olukord või laenutingimused kordagi jutuks ei tulnud.
Lisaks sanktsioone puudutavatele otsustele kutsusid välisministrid üles Ukrainat seadusandlikele sammudele, mis võimaldaks Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul asuda uurima Ukrainas toime pandud võimalikke inimsusevastaseid kuritegusid.
Välisministrite nõukogu taunis Krimmis telekanali ATR vastu toime pandud rünnakut ning kutsus üles kõiki pooli tagama inimõigusorganisatsioonidele täieliku ligipääsu enda kontrolli all olevatele aladele.
Nõukogu järeldustes tehakse ELi välisteenistuse juhile koostöös liikmesriikide ja teiste ELi institutsioonidega ülesandeks edendada strateegilist kommunikatsiooni ning kaaluda selle tarvis ka eraldi meeskonna moodustamist. Tegevuse eesmärgina nimetatakse ELi poliitikatest teavitamist, valeinfo tõrjumist ning sõltumatu meedia toetamist regioonis.