Mullu elektritarbimine kasvas, -tootmine kahanes

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu kasvas taas taastuvenergia toodang. Pildil Eesti Energia Aulepa tuulepark.
Mullu kasvas taas taastuvenergia toodang. Pildil Eesti Energia Aulepa tuulepark. Foto: Peeter Langovits

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini; kasvu tingis 2013. aastaga võrreldes mõnevõrra jahedam sügis- ja talveperiood, teatas võrguoperaator Elering.

Eesti elektritoodang moodustas 2014. aastal kokku 10,9 teravatt-tundi, kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Elektritoodangu vähenemine tulenes Eleringi hinnangul eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordi poole kaldu – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal. Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sh kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

2014. aasta kokkuvõttes liikus elektrienergia kaubanduslik voog Eestist Lätti pärast päev-ette ja päevasisest kaubandust 99,8 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahelisi kaabelliine mööda liikus võimsusvoog Soomest Eestisse ligi 95 protsendil, Eestist Soome aga neljal protsendil ajast. Tundide osakaal, kus Eesti ja Soome vaheline kaubandus oli merekaablite avariiliste hooldustööde tõttu häiritud, moodustas kokku ühe protsendi.

Lätis vähenes elektritoodang aastases võrdluses 19 protsenti ja oli kokku 4,9 teravatt-tundi. Tootmise languses mängis Eleringi teatel märkimisväärset rolli kahanenud vee juurdevool, mistõttu langes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kolmandiku ulatuses. Sarnaselt kahanesid tootmismahud ka Riia koostootmisjaamades.

Läti tarbimine langes 2013. aastaga võrreldes kahe protsendi võrra ja elektribilanss jäi 2,3 teravatt-tunniga defitsiiti. Läti siseturul kaeti tarbimine kodumaise toodanguga 69 protsendi ulatuses.

Leedus kahanes elektritoodang 2014. aastal 14 protsenti kolme teravatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis seevastu kahe protsendi võrra, moodustades kokku 10,6 teravatt-tundi.

Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli möödunud aastal 28 protsenti. Ülejäänud osa imporditi enam-vähem võrdsetes osades Läti elektrisüsteemi kaudu ja kolmandatest riikidest.

Balti riikide tarbimismaht oli 2014. aastal kokku 25,9 teravatt-tundi, mis jääb eelneva aastaga samasse suurusjärku. Kolme riigi summaarne elektritoodang langes aastases arvestuses 11 protsenti 18,8 teravatt-tunnini. Summaarne elektribilansi puudujääk oli 7,1 teravatt-tundi, mis kaeti hinnanguliselt 49 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja 51 protsendiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade 2014. aasta elektritoodang kasvas eelnenud aastaga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 387 teravatt-tundi. Toodang suurenes eeskätt tänu suurematele hüdroressursi kogustele. Elektritarbimine jäi Põhjamaades 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Põhjamaade summaarne elektribilanss oli kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,6 teravatt-tunniga ülejäägis. Põhjamaade netoekspordist 31 protsenti liikus Balti riikidesse ja 69 protsenti Mandri-Euroopasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles