Aker Arctic paneb eestlaste pähe mõtet teisest jäämurdjast

Jäämurdja Botnica

FOTO: Mihkel Maripuu

Soome jäämurdjate projekteerija Aker Arctic esitles läinud nädala lõpus ettevõtet väisanud Tallinna Sadama nõukogule ja juhatusele omal intsiatiivil Eesti teise jäämurdja kontseptsiooni. Plaanil on ettevõtte ja ka riigi poolt vaadates jumet, sest peatselt vajaks asendamist pensionieelik Tarmo.

Majandusministeeriumist ja Tallinna Sadamast kinnitati Postimehele, et midagi siiski otsustatud ei ole ega ilmselt lähiajal ka otsustata. «Muidugi tuleb kaaluda, millega asendada Tarmot kui see pensionile jääb,» ütles majandusministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda. «Aga see teema on praegu päevakorrast maas. Varem oli jäämurdja ka struktuurifondide taotlustes sees, aga nüüd on see välja võetud.»

Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeri sõnul oli kontseptsioonprojekti koostamine Aker Arcticu intsiatiiv. «Tallinna Sadam ei maksnud selle projekti eest. See ei ole teema, mida oleks Tallinna Sadama juhatuse ja nõukoguga arutatud,» ütles ta.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul sobiks sadamale teise jäämurdja ostuplaan, sest Botnicaga opereerides on tekkinud kogemus. «Kõigepealt tuleks siiski kogu jäämurdmisteema läbi arutada,» ütles Kaljurand. «Kas teist jäämurdjat üldse vaja on. Esiteks, Botnica on väga võimekas. Ja tänavuse talve pealt vaadates võiks öelda, et jäämurdjat pole üldse vaja. Muidugi ei jää talved ilmselt sellisteks.»

1993 ostis Eesti riik Soomelt 1963 ehitatud Tarmo kümneaastase liisinguga kokku 12,3 miljoni euro eest. 2012 sügisel ostis Tallinna Sadam Soome laevafirmalt Arctia 50 miljoni euro eest Botnica.

Aker Arcticu pakutud kontseptsioon oleks mõnevõrra väiksem ja vähemate lisafunktsioonidega kui Botnica, kuid nagu Botnicagi kasutatav tellimustöödel näiteks Põhja-Jäämeres hooldus- ja abilaevana ajal, mil parasjagu pole kodustes vetes jäämurdehooaeg.

«Hind oleks uuel laeval muidugi teine kui Botnical, mille ostsime 14 aasta vanusena,» ütles Kaljurand. «Ilmselt mõnikümmend miljonit kallim, aga see sõltub väga palju varustusest ja funktsioonidest. Lihtne jäälõhkuja maksab kõige vähem, aga selline, millel on ka off-shore operatsioonide võimekus, rohkem.»

2007 tellis veeteede amet samalt Aker Arcticult 5,9 miljoni euro eest jäämurdja projekti ja ehitusjoonised. Riik lõpetas projekti ent viis aastat hiljem, Botnica ostmise ajal, saades soomlastelt osa raha tagasi. Eelmisel nädalal esitletud kontseptsiooni juures lähtuski Aker Arctic osaliselt ka toonasest projektist.

«Eks nad kasutasid võimaluse ära, et oma kaupa reklaamida,» märkis Kaljurand. «Isegi kui kunagi asjaks läheb, pole ikkagi kindel, et just Aker Arcticult projekt tellitakse.»

Aker Arctic on koos eelkäijatega konstrueerinud ligemale 60 protsenti maailma jäämurdjatest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles