Elering kergitab võrgutasu
1. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Elering tahab nelja aastaga investeerida ligi seitse miljardit krooni, plaani elluviimiseks on vaja kergitada ka elektrienergia võrgutasu.
Ligi seitse miljardit krooni tuleks Eleringil investeerida Eesti elektrisüsteemi arendamisse ja varustuskindluse tagamisse aastatel 2010–2014. Selleks peab ettevõte võtma suure laenu.
Lisaks on Eleringi tehtud kalkulatsioonide kohaselt vaja tõsta võrgutasu kolme aasta jooksul keskmiselt 1,32 sendi võrra kilovatt-tunni kohta aastas.
Eesti Energia andmetel on keskmise Eesti leibkonna elektritarbimine umbes 225 kilovatt-tundi kuus. See tähendab, et 1,32-sendine kilovatt-tunni kallinemine kergitab keskmise leibkonna võrgutasu 3,4 krooni võrra kuus.
Lähtuvad seadustest
Vastava ettepaneku on Elering esitanud ka konkurentsiametile. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles eile, et amet pole Eleringilt veel ametlikku taotlust saanud.
Küll on Otsa kinnitusel Elering oma investeerimisplaane konkurentsiametile tänavu tutvustanud. Seda, kui kaua võib ametil kuluda Eleringi taotluse menetlemiseks ja oma hinnangu kujundamiseks, ei osanud Ots öelda. «Kõik sõltub sellest, kui keerukas see taotlus on ning mida Elering täpsemalt teha soovib,» nentis ta. Seadus näeb ette, et konkurentsiametil on selliste taotluste menetlemiseks aega 90 päeva.
Eleringi lähiaastate investeerimisplaanid on ambitsioonikad. Juba nimetatud ligi seitsmest miljardist kroonist on viis miljardit ette nähtud suurprojektide rahastamiseks.
Nii tuleb ettevõttel välja osta Eesti ja Soome vaheline alalisvoolu ühendus Estlink 1, millele kulub 632 miljonit krooni. Samuti seisab ees teisegi Eesti-Soome kaabelühenduse (Estlink 2) rajamine, mis neelab Eleringilt veel 2,4 miljardit krooni.
Suurematest investeeringutest seisab ees Kiisale kavandatava avariireservjaama ehitus, mis nõuab omakorda ligi kaks miljardit krooni. Lisaks mitu väiksemat arenduskava, mille puhul jäävad investeeringud 240–555 miljoni krooni vahele.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas, et kõik mainitud projektid on vajalikud Eesti elektrisüsteemi tööshoidmiseks ja varustuskindluse tagamiseks ning kõigi tegevuste puhul lähtutakse elektrituruseadusest, võrgueeskirjast ja valitsuses heaks kiidetud elektrimajanduse arengukavast.
Hädavajalik rahapaigutus
See tähendab, et järgmisel neljal aastal ulatuvad Eleringi investeeringud igal aastal üle miljardi krooni. Kõige suurem on ettevõtte rahavajadus 2013. aastal, mil investeeringute summa ulatub kolme miljardi kroonini. Aastatel 2011–2013 tuleb ettevõttel kokku laenata pea 2,7 miljardit krooni.
Veskimägi lisas, et kui Elering nimetatud investeeringuid ei tee, ähvardab Eestit juba 2016. aastal tootmisvõimsuste defitsiit ning tõenäoline puudujääk ulatuks kuni 50 protsendini prognoositavast tipptarbimisest.
Investeeringud
• Estlink 1 väljaostmine praegustelt omanikelt, maksumus 632 miljonit krooni. Ostu plaanitav aeg 2013. aastal.
• Estlink 2 ehitus, Eleringi investeering on 2,4 miljardit krooni. Töösseviimise aeg 2014. aasta alguses.
• Avariireservjaam, maksumus ligi 2 miljardit krooni. Esimene plokk valmib 2013., teine 2015. aastal.
• Tartu-Sindi 330 kV liin, maksumus ligi 555 miljonit krooni. Ehituse aeg 2010–2014.
• Aruküla alajaama 110/330 kV jaotla, maksumus ligi 285 miljonit krooni. 2011.–2013. aasta.
• Eesti EJ 330 kV jaotla, maksumus 240 miljonit krooni. 2011.–2013. aasta.
Allikas: Elering