Akadeemikute hinnangul peab ÜRO kliimamuutuste ekspertrühm oma juhtimise ja töökorralduse põhjalikult üle vaatama.
Akadeemikud: ÜRO kliimarühm vajab kapitaalremonti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leiavad, et eelarvamuste ja eksituste osakaal töörühma raportites on lubamatult suur.
ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) reaktsioon viimases raportis ilmnenud vigadele oli akadeemikute hinnangul «aeglane ja ebaadekvaatne». IPCC peaks paremini korraldama materjalide ülevaatamise, et vead enne avaldamist välja sõeluda.
Samas ei asetanud Akadeemiatevaheline Arutluskogu, kuhu kuulub nii USA kui Suurbritannia teaduste akadeemiate esindajaid, siiski kahtluse alla IPCC raportite põhijäreldust – et maailm peaks inimese poolt põhjustatud kliimamuutustega võitlemiseks süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside emissioone vähendama.
Alates aastast 1988 kliimamuutuste hääletoru rolli etendanud IPCC tervitas igati akadeemikute soovitusi, mis vaadatakse üle oktoobrikuisel plenaaristungil.
Usaldusväärsuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks IPCC-l olema jõuline täitevkomitee, kuhu tuleks kaasata inimesi ka väljastpoolt kliimateadlaste ringi, soovitavad akadeemikud. Ühtlasi vajaks rühm suuremate volitustega tegevdirektorit.
Samuti soovitavad akadeemikud, et vastastikust eksperdihinnangut mitte läbinud «tasuta teabekirjandus», kust paljud vead pärinevad, tuleks karmilt üle vaadata ja vastavalt ka märgistada.
Näitena räigest eksitusest tuuakse akadeemikute raportis välja IPCC viimase aruande väide, et Himaalaja liustikud on määratud kadumisele aastaks 2035 – kui meie planeet senises tempos soojenemist jätkab.
Nagu selgus, olid kaks ametlikku retsensenti selle väite vaidlustanud, kuid IPCC hinnangu autorid jätsid vastuväited tähele panemata ega võtnud vaevaks valminud teksti muuta.
Akadeemikud juhatasid tähelepanu asjaolule, et kui liustikke puudutavat väidet hiljem avalikult kritiseerima asuti, «läks IPCC-l kuu aega, enne kui nad reageerisid, jättes aga paraku oma vea tunnistamata ega maininud sõnagagi vigade parandamise plaane».
Akadeemikute tööd juhatanud professor Harold Shapiro Princetoni ülikoolist ütles, et nimetatud eksimused on IPCC usaldusväärsusele hoobi andnud.
Ühtlasi kutsusid akadeemikud IPCCd üles rakendada oma juhtkonna suhtes karmi huvide konfliktide välistamise poliitikat.
«Meile ei tehtud küll otseselt ülesandeks uurida huvide konflikte, mida ajakirjandus rõhutanud on,» ütles professor Shapiro. «Kuid me panime tähele, et paljud asjaosalised on mures, kuna ametlik poliitika huvide konfliktide välistamiseks puudub täielikult.»
IPCC esimees Rajendra Pachauri ütles, et «sellise poliitika juurutamise mõte on hea ettepanek, mida ilmselt tuleks arvestada».
Pachauri ütles akadeemikute raporti kommenteerimiseks korraldatud pressikonverentsil, et annab kõik firmade nõustamisest saadud tulud oma heategevusfondi. Kuid ta lisas: «Miks ei tohiks me anda nõu äriorganisatsioonidele? Neil on muutustes oma roll, kui me ikka muutusi soovime.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.