Ametiühingud: manifest paneb töötajaid jalgadega hääletama
31. august 2010, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu juhid ütlesid täna tööandjate manifestile vastulöögi andmiseks korraldatud pressikonverentsil, et selles sisalduvad ühiskonda šokeerivad ettepanekud panevad inimesi jalgadega hääletama ehk Eestist lahkuma.
«Manifest sisaldab hulka nõudmisi ühiskonnale, samas pole tööandjad sellega endale mingeid kohustusi võtnud. Nende sõnum on, et langetage makse ja andke ettevõtlustoetusi, aga ärge meilt midagi nõudke,» rääkis ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga.
Ta lisas, et kui tööandjad arvavad, et töötajad saavad liiga palju palka ja ei taha tööd teha, siis nad eksivad rängalt. «Unistada, et inimesed teeksid kolme tuhande kroonise palga eest konkurentsivõimelist toodangut, on ju nonsenss,» sõnas ta. «Tundub, et kriis on raisku läinud ja sellest pole midagi õpitud ega aru saadud, et majandust tuleb tõsiselt ümber korraldama hakata.»
Meremeeste ametiühingujuht Kaia Vask ütles, et manifestist kumab läbi soov võtta inimesi ka alla miinimumpalga tööle, aga see pole reaalne vähemalt seni, kuni Eesti kliima nii soojaks ei muutu, et siin enam kütet ja rõivaid vaja pole. Nii selle kui pensioniea tõstmise ettepaneku realiseerimine tõstaks tema hinnangul kohalike omavalitsuste koormust toimetuleku toetuste suurendamise näol.
Vask ütles, et ükski töötaja ei nõua palgatõusu, kui teab, et see ettevõtte pankrotti võib viia, aga palka ja sotsiaalseid garantiisid ei saa vähendada ilma töötajatega läbi rääkimata. «See ei ole 21. sajandile kohane,» sõnas ta.
Transpordi ametiühingujuht Peep Peterson nimetas tööandjate manifesti ühiskonda ärritavaks dokumendiks, millel ei tohiks mingit tähtsust olla. «Kahjuks aga paremerakonnad lähtuvad sellest oma valimisplatvormide väljatöötamisel ja see on ohtlik,» nentis ta.
Petersoni hinnangul soovivad tööandjad võtta kursi vägivaldsele, inimestest üle sõitmise ühiskonnale ja seda ei saa lubada. Näiteks toetusstreigid on tema sõnul olemas kõigis Põhjamaades, millega meie majandus tihedalt seotud. «Manifest on suunatud partnerluse lõpetamisele ja on sellisena väga kahetsusväärne,» leidis ta.
Ametiühingujuhid kritiseerisid ka töövaidluskomisjonide rolli pisendamist. Praegu on kohtutes töövaidluste lahendamisel mitme aasta pikkused järjekorrad, mis näitab, et komisjonide töömahtu tuleb hoopis suurendada.