Tööandjate manifest ajab tudengitel ja ametiühingutel harja punaseks

Enn Veskimägi (esiplaanil) ja Tarmo Kriis tunnistasid tööandjate keskliidu eilsel pressikonverentsil, et nende manifest on juba pälvinud palju kriitikat. Foto: Toomas Huik

Tööandjate keskliit teeb oma eile avalikustatud manifestis Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks rea ettepanekuid, mis juba on harja punaseks ajanud nii ametiühingutel kui tudengitel.

Tööandjate keskliidu juhtide sõnul on manifest mõeldud abiks Eesti erakondadele riigikogu valimiste eel.

«Tegemist on majanduspoliitiliste meetmete kogumiga, mis annab probleemsete valdkondade parandamiseks ideid, kuid ei pretendeeri terviklahendusele,» märkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

«See on suhteliselt ambitsioonikas dokument, mida oleme pingsalt arutanud maist alates ja mille on heaks kiitnud meie 30-liikmeline volikogu,» lisas tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Keelustada toetusstreigid

Veskimägi nentis, et kuna ametiühingud on asunud manifesti aktiivselt kritiseerima, siis on tõenäoliselt tegu õige asjaga. Kriis ütles, et on sel teemal saanud juba nii murelikke kui ka toetavaid ja isegi ähvardavaid kõnesid ning tudengid on ta tasulise hariduse teemal väitlema kutsunud.

Manifesti alguses tutvustavad tööandjad ka oma visiooni aastaks 2020. Selleks ajaks tahetakse saavutada Eesti elatustaseme tõus 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Selleni jõudmiseks peab majanduse reaalkasv ületama Euroopa keskmist nelja portsendipunkti võrra.

Eesti eelarvepoliitika peab manifesti kohaselt olema eeskujuks teistele eurotsooni riikidele ja meie valitsemissektori kulutuste tase suhtena SKTsse kolme kõige madalama näitaja seas.
Selle saavutamiseks tuleb valitsussektorit ulatuslikult reformida, muu hulgas tuleb vähendada riigiasutuste arvu. Kriisi sõnul võiks minna isegi kaugemale ja osa avalikke asutusi ühendada Skandinaavia maade vastavate üksustega.

Riigiametnike arv peab vähenema. See kehtib ka kohalike omavalitsuste kohta, mida võiks ümber korraldada suuremateks üksusteks.

Avaliku sektori investeeringud tuleb suunata eelkõige majanduse konkurentsivõimet tõstvatesse valdkondadesse. Seejuures on esmatähtis tagada lennu- ja rongiühendus Eesti jaoks oluliste keskustega ning parandada piiriületust Venemaaga.

Tööturu elavdamiseks soovitavad tööandjad rakendada paindlikke töövorme, nagu näiteks osaajaga töö, kaug- ja renditöö. See võimaldaks tööturule tuua ka neid inimesi, kellele tavapärased töövormid ei sobi või keda tööandja ei saa täistööajaga palgata. Kriisi sõnul ei tohiks samal eesmärgil lähiaastail mingil juhul miinimumpalka tõsta.

Era- ja avaliku erasektori tööandjaile tuleb tagada võrdsed tingimused tööturul. Selleks peaks enamik ametnikke töötama töölepingu alusel ja nende palgad ei tohiks ületada erasektori sama ala palku. Kaotada tuleb ka riigiametnike kõrged koondamishüvitised ja pikad puhkused.

Eesti tööturg tuleb avada võõrtööjõule. Kriisi sõnul ei maksa karta, et välismaalased eestlastelt töö ära võtavad, pigem loovad nad siin uusi töökohti juurde.

Juba on tekitanud palju poleemikat ettepanek keelustada toetusstreigid põhjendusel, et tööandjal puudub võimalus neid ära hoida. Lisaks tuleb tööandjate meelest rakendada streikimise keeldu aladel, mis on riigile ja elanikele toimimiseks olulised, nagu näiteks energeetika ja transport.

Nihutaksid pensioniiga

Ravikindlustust tahetakse hakata rahastama töötaja brutopalgast, tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse kulud kataks aga sel juhul tööandja. Kuna kehtivast sotsiaalmaksust pole varsti enam võimalik pensione maksta ja inimeste eluiga pikeneb, siis soovivad tööandjad tõsta pensionile jäämise vanusepiiri 67 eluaastani.

Samas ei uskunud tööandjate keskliidu juhid isegi, et pensioniea uus edasilükkamine lähema nelja aasta jooksul õnnestub. Lisaks soovitakse muuta pensionide indekseerimist nii, et sotsiaalmaksu laekumise ja tarbijahindade langus tooks kaasa pensionide alanemise.

Eelmise seesuguse manifesti avaldas tööandjate keskliit 2007. aasta jaanuaris. Sellest õnnestus Veskimäe sõnul täita 70 protsendi ringis. Suurimate saavutustena mainis ta liitumist eurotsooniga ja pensioniea tõstmist 65 eluaastani.

Manifest
•    Vähendada ametnike arvu, kaotada nende erihüved.
•    Avada tööturg võõrtööjõule.
•    Kaotada toetusstreigid, keelustada streigid teatud elualadel.
•    Panna sotsiaalmaks töötaja kanda.
•    Kõrgharidus tasuliseks, tublimatele stipendium.
•    Tõsta pensioniiga 67 eluaastani.
Allikas: tööandjate keskliit
----------------------------------------------

Küsitav ettepanek

Erinevad haridusega seotud inimesed peavad tooreks tööandjate keskliidu plaani jagada praegu tasuta õppekohtade rahastamiseks mõeldud summa tudengitele hoopis stipendiumidena. «Meil on hea meel, et tööandjad on asunud tegelema kõrgharidusküsimustega,» tõdes Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer. «Üllatav on aga näha, et kõrghariduse rahastamise küsimusele lähenetakse propagandistlikult, unustades ära sisulise arutelu.»

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul peaksid noored saama sel juhul praegusest rohkem õppelaenu, kuid vaesemate perede järeltulijatele seda ei anta, sest neil puudub käendus. Ettepaneku kohaselt saaks tudengid stipendiumi sisseastumispingerea alusel. Ka võiks süsteem võtta kohtade jagamisel arvesse pere rahakotti ehk eelistada vaesema taustaga lapsi. (PM)
----------------------------------------------

Kommentaarid

Hanno Pevkur
sotsiaal­minister:

Eesti alles sai kaasaegse töölepinguseaduse ja nüüd oleks mõistlik lasta tööturul rahulikult toimida. Sama kehtib ka pensionitemaatika kohta. Riigikogu on otsustanud, et pensioniiga võiks tõusta 65. eluaastale aastaks 2026, seetõttu ei pea ma praegu küll vajalikuks pensioniea üle täiendavalt debateerida.
Sotsiaalmaksuga seoses on oluline, et tööjõumaksud tervikuna võimaldaksid luua uusi töökohti ja teisalt peab olema tagatud kindlus tervishoiu rahastamiseks ning pensionide maksmiseks.

Harri Taliga
ametiühingu keskliidu juht:

Tööandjate manifesti näol on tegu sotsiaalse vastutustundetuse manifestiga, milles toodud enamik ettepanekuist ei saagi teoks saada. Palju asju on selles välja öeldud lapsesuuga ja ega ütlejad ise ka usu, et need teoks saavad. No pole võimalik korraga täiesti vastandlikke asju teha, nagu näiteks mitte tõsta töötuskindlustusmakset ja samas rahastada aktiivseid tööturumeetmeid.
Unistada kolmandate riikide odavast tööjõust, kes siinseid tööandjaid orjaks, on naiivne. Toetusstreikide keelamine on vastuolus rahvusvaheliselt kehtestatud põhimõtetega.

Leon Glikman
vande­advokaat:

Senine võrdsustav sotsiaalmaksustamine on oma olemuselt äärmuslikult pahempoolne ja algatusvõimelisi inimesi karistava iseloomuga. Kõrgepalgaline ei tarbi ju teistest rohkem sotsiaalteenuseid. Sotsiaalmaksulagi elavdaks majandust, luues töökohti, ajendades  tõhusamalt töötama, kvalifikatsiooni tõstma ja kõrgetasemelisi spetsialiste palkama.
Sotsiaalmaksu peab tasuma see, kes tarbib sellelt saadavaid hüvesid. Kui sotsiaalmaksu maksaks töötaja, suureneks vastavas osas tema palk.