Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalvi: ametniku laim kahjustab Eesti ettevõtluskliimat

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi. | FOTO: Peeter Langovits

Eesti suurima alkoholitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi esitas vastulause rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ettevõtjaid halvustavale blogipostitusele.

Janek Kalvi:

On ennekuulmatu, et rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonnas on üleöö tekkinud kompetents ja pädevus, mis võimaldab anda hinnanguid eraettevõtete juhtimisotsustele. Kahjuks peegeldas see kommentaar eraettevõtte juhtimise kohta ka süvenemisvõimet riigi aktsiisipoliitika mõjudesse. Raha ei tule automaadist ja alkoholiostjatest eraisikud ei käi pärast ostu sooritamist hinnas sisalduvat aktsiisi riigikassasse ise ära viimas.

Aktsiisi hüppeliselt tõstes eeldatakse rahandusministeeriumis, et tootjal ei ole probleem tasuda järgmise kuu 15. kuupäevaks mitmeid miljoneid aktsiisimaksu. Riigimaksud moodustavad viina hinnast tublisti üle poole, mis tähendab meie jaoks vajadust laenu võtta, et riigile aktsiisi maksta. Reaalsuses ei ole me jae- ja hulgimüüjatelt selleks ajaks veel raha kätte saanud. Meie ettepanekud järjest pingestuvaid rahavooge leevendada ei ole leidnud rahandusministeeriumist mingit mõistlikku vastust. Samuti oleme teinud korduvalt ettepanekuid, et aktsiisitõuse ei kavandataks 1. jaanuarile, mil need langevad kokku aastalõpuga kaasneva alkoholimüügi kõrghooajaga.

Alkoholitootjatena oli meie pikaajalise prognoosi aluseks teadmine viieprotsendilisest aktsiisitõusust nelja aasta jooksul. Praegune valitsus asendas selle uue pikaajalise prognoosiga, mis tänavu tähendas hüppelist kolmekordset aktsiisitõusu ja järgneval kolmel aastal kahekordset tõusu. See tähendab, et meil on olnud ühe aasta jooksul juba kaks «pikaajalist prognoosi», mis teineteisest oluliselt erinevad. Selliste otsuste juures eeldaks iga ettevõtja eelnevat sisulist arutelu, mitte ametnike tagantjärele soovitust «tehke paremini» olukorras, mida ametkonnad ühepoolselt dikteerivad.

Alkoholi kuritarvitamisega kaasnevatest tagajärgedest ei ole mõtet selles kontekstis rääkida, sest alkoholi liigtarvitamise piiramise vajaduse osas meil ühiskonna ega ministeeriumiga erimeelsusi ei ole. Ettevõtjatega makse puudutava debati asemel alkoholi ohtudest rääkima hakkamine ei vasta sellele tasemele, mida rahandusministeeriumilt ootaks. Populism ja laim ettevõtja aadressil kahjustab kogu Eesti ettevõtluskliimat. Riik, mille ametnik võib sellist käitumist lubada, ei ole ettevõtjasõbralik, veel vähem aitab see lahendada ettevõtjate jaoks sisulisi küsimusi aktsiisitõusu mõjudega toimetulekust.

Tagasi üles