Peep Sooman: pehmete väärtuste aasta
18. jaanuar 2015, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiga palju keskendutakse sellele, kas kinnisvarahinnad tõusevad või langevad, kas me rikastume või vaesume üht hinnakõverat jälgides. Nagu börsil.
«Lollus!»
Selle jõulise väljendi tõi Eesti rahva mällu tegelikult juba 1985. aastal linastunud lastelavastuses «Lumekuninganna» kuri nõunik, kes muuhulgas laulis ka nii:
Ei aita meelitused, sõim,
Vaid rahal on siin ilmas võim,
Kuld ajab segi naiste pead,
Ja paiskab sõtta mehed head.
Ja lolliks hakkab meie ühiskond jälle minema. Buum lõppes seitse aastat tagasi – kõik rääkisid toona mõistlikust tarbimisest, üleliigsete püsikulude vältimisest, keskenduti rohkem pehmetele väärtustele, nagu sõbrad, hobid ja perekond. Ise näiteks ostsin masu ajal oma elu esimese fotoaparaadi, hakkasin klaveritunde võtma, õppisin pintsliga lõuendile kritseldama. Ja kuradi hea oli olla. Kerge ja õnnis tunne oli. Isegi koos partneritega kuristiku äärel kõlkuva ettevõtte vedasime mängeldes turuliidriks.
Aga …
Viimasel ajal ei meeldi mulle enam üldse see, et inimesed kisuvad jälle iga euro pärast, loomata ühtegi sisulist väärtust, vaid klopsivad kokku kasumitabeleid ja ainsaks elujõulisuse mõõdikuks on kontojääk.
Kinnisvaraäri on karm bisnis. Numbrid on nii suured, et see ajab parimadki mehed omavahel armutusse lahingusse, olgu lahingutandriks siis kohus või lihtsalt jõhker ärategemine – kui lolliks on inimesed läinud ja kui hulluks raha inimesed ajab.
Kuhu ma nüüd selle pika jutuga jõuda tahangi. Nimelt sinna, et kallid kinnisvaraturul osalejad, ... ärge keerake kõike rahaks! Looge väärtusi. Ehitage kodusid, mitte maju. Vahendage kodusoojust, mitte kinnisvara. Looge emotsiooni, mitte betoonkobakaid.
2015. aasta ei tule kinnisvaraturule ilmselt väga kerge – nii mõnigi arendaja peab hinda alandama, nii mõnelgi müügiga hädasolijal tuleb arvestada üha pikenevate müügiperioodidega. Midagi pole teha, juba annavad meie naabrite hädad ka meil tunda ja küllap annavad veel veidi aega.
Siin on veel üks «aga». Hinda ei pea alandama see, kes eelnevaga arvestab. Kaup ei jää kätte sellele, kes kinnisvaraterminoloogia vahetab inimliku dialoogiga. Ja kui te oma tegevust tõsiselt armastate, siis vooderdage tugev betoon pehmete väärtustega ning uskuge – see ei jää tähelepanuta.
Meie ettevõttes on 2015. aasta kvaliteedi kasvatamise aasta. See tähendab, et iga paber, mis majast välja liigub, on koostatud veelgi suurema põhjalikkusega. Et iga klient saab veel suurema tähelepanu osaliseks. Et iga koosolek oleks veel sisukam kui eelmine. Ei sõnagi kasumist, ei piuksugi turuosast ega käibest.
Ka lollus? Võib-olla ongi, aga usume tõesti, et läbi pehmete väärtuste ja suurema nõudlikkusega iseenda suhtes ning kliendi jaoks rohkem olemas olles toodame materiaalseid hüvesid juurde, ilma et neile ülearu tähelepanu peaks pöörama.
PS. Minu põhitöö on kinnisvaraarendajatega suhelda. Hiljuti tuli üks neist minu juurde ja ütles, et kuule, mees, müü mu kuudid maha. Vaatasin «kuudid» üle ja ütlesin, et sellist s***a mina ei müü. Muidugi ta vihastas.
Aga tunnen end palju paremini, sest tean, et kõik, mida müüme, on tehtud nende arendajate poolt, kes koos meiega on valmis juba eos mõtlema, kuidas ses majas oleks tulevastel peredel ja firmadel parem elada ja töötada.
Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.
Artikkel ilmus Postimehe kinnisvara erilehes.