Kuuba hakkab USA nina all naftat puurima

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Kuuba valmistub hoogsalt nafta puurimiseks Mehhiko lahes, vaevalt 50 miili kaugusel USA rannikust.


Riiklik naftafirma Cubapetroleo ütles, et 2012. aasta lõpuks puuritakse Kuuba vetes naftauuringute eesmärgil seitse kaevu.

Itaalia naftafirma Eni SpA Hiina divisjoni Saipemi ehitatud süvamereplatvorm sõidab sadamast välja veel enne aastavahetust, teekond Kuubasse kestab kaks kuud. Nimetatud platvorm oli vajalik selleks, et saada jagu Ameerika kaubandusembargo raames USA tehnoloogiale kehtestatud 10 protsendi limiidist.

Diplomaadid ja eksperdid kinnitavad, et ettevalmistustööd käivad ka Marieli sadamas Havannast lääne pool, kuhu kujuneb puurimistööde baas. Mõned firmad on juba kuulutanud välja hanked puurkaevude raketiste rajajate leidmiseks.

«See on naeruväärne. Hispaania naftafirma Repsol tellib Itaalia firmalt naftaplatvormi, mis ehitatakse valmis Hiinas ning veetakse 50 miili kaugusele Floridast naftat puurima,» ütles lobiorganisatsiooni Center for Democracy in the Americas tegevdirektor Sarah Stephens.

Stephens, kelle grupp on USA sanktsioonide vastu, käis juulikuus koos kongressi ekspertidega Havannas olukorda uurimas ja jõudis järeldusele, et Kuuba kavatseb oma puuridega ühtlasi ka embargo sõelapõhjaks teha.

Embargo vastased Washingtonis on seda meelt, et USA firmad tuleks lubada Kuubale appi naftat puurima. Embargo pooldajad kavandavad aga seadusi, mis võimaldaksid rakendada sanktsioone ka välisfirmadele, kes Kuubaga käed löövad.

Florida poliitikud, kes naftapuurimise oma vetes ära keelasid, kardavad õnnetusi ja uusi lekkeid. Sama meelt on ka kuubalastest seadusandjad USAs.

Diplomaatide ja asjatundjate sõnutsi on kõnealuse naftaplatvormiga koostööleppeid sõlminud firmad nii Hispaaniast, Indiast, Norrast kui ilmselt isegi Malaisiast – mis on kõik USA liitlased. Rauad on tules ka Vietnami, Venezuela ja Brasiilia firmadel.

Koostööläbirääkimised on käimas Vene ja Hiina firmadega, kes ihaldavad endalegi «krunte» Kuuba vetes – või vähemalt partnerlepinguid teiste firmadega.

Repsol puuris 2004. aastal Kuuba seni ainukese naftapuurkaevu. Tookord ütles firma, et süsinikdioksiidi küll leiti, kuid ärilises mõttes ebapiisavates kogustes. Tänaseks on aga Kuuba tööstusministeeriumi naftanõuniku Manuel Marrero Fazi sõnutsi avastatud seismiliste katsetega 15 kohta, kus naftat peaks leiduma küllaga.

Minister Marrero hinnangul on Kuuba vetes kuni 20 miljardit barrelit naftat. USA geoloogiliste uuringute keskuse hinnang on tagasihoidlikum: 4,6 miljardit barrelit.

Praegu toodab Kuuba umbes 60 000 barrelit naftat päevas, kõik leiukohad on kuival maal. Ligikaudu 115 000 barrelit imporditakse iga päev soodushindadega vanalt liitlaselt Venezuelalt.

Obama administratsioon on hoidunud Kuuba puurimisplaane hukka mõistmast ning näib pooldavat piiratud koostööd.

Hiljuti ütles valitsus, et lubab naftaleketega tegelevatel Ameerika firmadel vajadusel Kuuba vetes tegutseda ning andis möödunud nädalal Houstonis baseeruva rahvusvahelise naftapuurijate ühenduse IADC esindajatele loa Kuubat külastada.

IADC president Lee Hunt ütles Financial Timesile, et Kuuba ettevalmistustööd ja ranged regulatsioonid jätsid talle sügava mulje, muuhulgas olevat Kuuba juba rakendanud IADC poolt Obama administratsioonile BP katastroofiga seonduvalt antud soovitusi.

Hunt lisas: «Mehhiko laht on üks, seda jagavad omavahel kolm riiki. Me propageerime vastastikkust koostööd kõigi kolme vahel, et Mehhikos ja hiljuti USAs asetleidnud õnnetud vahejuhtumid enam kunagi ei korduks.»

Miami ülikooli energeetikaprofessor Jorge Pinon ütles, et Kuuba võõrutamiseks Venezuela energiast ja ohutuse tagamiseks on tarvis rohkem ära teha.

«USA peaks tagama Kuubas tegutsevatele naftafirmadele ligipääsu seadmetele ja tehnoloogiale, mis võimaldaksid Kuubal oma naftalt ja gaasilt ohutult ja vastutustundlikult raha teenida,» ütles professor.
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles