Euroopa Komisjon teatas eile kavatsusest vähendada survet liikmesriikidele eelarvepuudujääkide kärpimise vallas – sõnum, mis kindlasti rõõmustab Prantsuse ja Itaalia rahahädas valitsusi.
Euroopa Liit lõdvendab eelarvereegleid
14. jaanuar 2015, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reeglite kohaselt on liikmesriigid kohustatud hoidma oma eelarvepuudujäägid alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Kui pinged finantsturgudel pärast eurokriisi kulminatsiooni järele andsid, hakkas komisjon reeglite tõlgendamisel ilmutama üha suuremat paindlikkust, kirjutab Wall Street Journal.
Eilse teadaandega on «paindlikkus» nüüd ka teatud määral ametlikult vormistatud.
Eelarvereeglid «on Euroopa majandusjuhtimise nurgakivi,» ütles komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. «Me kindlustame, et neid rakendataks intelligentsel, efektiivsel ja usutaval viisil.»
Komisjoni sõnutsi lubavad nad riikidel eirata endisi lubadusi puudujääkide kärpimise osas, kui nood võtavad vastu «struktuurseid reforme» – näiteks muudavad tööseadusi, tehes vallandamise ja värbamise firmade jaoks lihtsamaks.
Sellest oleks kasu Prantsuse valitsusele, kes on oodanud komisjonilt rohelist tuld varem kokku lepitust suurema puudujäägi pidamiseks. Pariis leiaks armu isegi reformide puhul, mida ei olegi veel teostatud – kuid üksnes juhul, kui tegemist on «hästi täpsustatud meetmetega ja usutavate ajakavadega [nende] vastuvõtmise ja rakendamise osas,» ütles komisjon.
Kui mõnes majanduses on «väga halvad ajad» – mis tähendab seda, et lõhe tegeliku ja potentsiaalse majandustoodangu vahel on 3 kuni 4 protsenti – ei nõutaks puudujäägi kärpimist üldse. Ja kui riigivõlg on üle 60 protsendi SKTst, siis tuleks puudujäägist maha nühkida vaid 0,25 protsenti.
Viimatinimetatud kategooriasse mahub ilusti Itaalia, mille toodangulõhe on 3,4 protsenti ja võlg üle 130 protsendi SKTst.