Kuulsate Kaspia mere tuurade mari, mis on üks maailma kallimaid toiduaineid, võib teadlaste hinnangul Venemaad tabanud põua ohvriks langeda.
Vene põud ohustab kuulsat Kaspia kalamarja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeldatavasti langeb Kaspia mere tase lähikuudel kuni kolme meetri võrra, kuna Volga vesikonnast voolab sisemerre üha vähem vett, hoiatavad Iraani, Saksa ja Briti teadlased.
See on halb uudis tuurale, kes on niigi ülekalastamise ja reostuse tõttu väljasuremise äärel. Seetõttu keelas Venemaa vahepeal aastateks Kaspia mere musta kalamarja müügi, kuid juulikuus kehtestas loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES) Kaspia mere kalamarjale uued ekspordikvoodid.
Kalamarja müügiga tegelevad firmad ootasid põnevusega ametliku turu avanemist, kuid on tänase seisuga väga murelikuks muutunud. Fortnum and Masoni kaubandusdirektor Simon Burdess ütles: «Me oleme sügavalt mures tuurade väljasuremise, samuti ebaseadusliku tegevuse pärast nimetatud kalaliigi kontekstis.»
Mustal turul kaubeldakse Kaspia musta kalamarjaga vilkalt edasi, trotsides võimude kontrollreide. Selle «ülima delikatessi» kilohind kerkib sageli 10 000 dollarini.
Bruneli ülikooli keskkonnaprofessor Suzanne Leroy, kes on uurinud Venemaa põuda koos kolleegidega Iraani riiklikust okeanograafiakeskusest ja Saksa Max Plancki instituudist, ütles, et nende prognoosid põhinevad sada aastat tagasi valitsenud sarnastel ilmastikutingimustel, mis Kaspia veetaseme kolm meetrit alla tõid.
Professor Leroy ütles: «Kui meretase langeb, tõuseb toitainete kontsentratsioon. See tõstab alguses bioloogilist produktiivsust, kuna kalad saavad rohkem süüa.»
«Kahjuks tekib seetõttu aga rohkem vetikaid, mistõttu jääb vajaka hapnikust. Veetaseme langus tõstab paraku ka saaste kontsentratsiooni. Tuuradele saab see saatuslikuks,» ütles professor.
Kõige kahjulikumad on sellised reostusained, mis ladestuvad kalade kudedesse. Tarbijaid on hoiatatud, et teatud liike liiga suurtes kogustes süüa ei ole mõistlik, seda just neisse ladestunud saasteainete tõttu.
Lisaks sellele võivad ära kuivada Kaspia mere madalad laguunid, mis kujutavad endast noorkalade elualasid. See annaks kalaliikidele suure hoobi.
Professor Leroy lisas, et ka väike veetaseme langus võib mõjuda halvavalt Kaspia mere nafta- ja gaasitööstusele, kuna välistab laevade randumise.
Leroy sõnutsi takerduks nafta- ja gaasitööstus juba poolemeetrise veetaseme languse puhul, kuna ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul kohandunud veetaseme järkjärgulise tõusuga. «Kui veetase ootamatult langeb, ei ole keegi selleks valmis,» ütles Leroy.
Kaspia meri piirneb Venemaa, Iraani, Kasahstani, Türkmenistani ja Aserbaidžaaniga.
Copyright The Financial Times Limited 2010.