Supikööki Milanos on tabanud abivajajate laviin

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia kodutud varjupaigas.
Itaalia kodutud varjupaigas. Foto: Stringer / Reuters

Milanos vabatahtlikkuse alusel tegutseva Pane Quotidiano supiköögi sabas istub oma roosas kärukeses arvata kaheaastane tüdruk. Kell on kaheksa hommikul. Nina pakasest punane, ilma kinnasteta ja pea paljas, sirutab ta välja kilekotikese, kuhu poetatakse natuke apelsine, jogurtit, leiba, juustu ja biskviite.

Tüdruku ja ta noore ema taga jõuab järg pearätikus naiseni, kes palub piima lisaks, kuna on kuuendat kuud rase. Vastus on eitav, sest piima pole piisavalt ja seepärast saavad seda ainult lapsed.

Iga päev kogunevad siin toidusappa tuhanded inimesed – ühes Itaalia jõukamatest linnadest ühes Euroopa rikkamatest piirkondadest. «Kõige raskem on öelda ei,» tunnistas Financial Timesi korrespondendile prantslane Jean Pierre Bichard (51), üks Pane Quotidiano sajast vabatahtlikust.

«Aga tagavara on piiratud ja inimesi seisab sabas palju palju rohkem kui möödunud aastal,» selgitas prantslane ja lisas, et järjekorraga liitunud lapsed ja pered on midagi uut.

Mullusega võrreldes on järjekorrad poole pikemad, ütles supiköögi juhataja Luigi Rossi. Mõnel päeval võib inimesi koguneda kuni 4000. «Muidu oli ikka 70 protsenti immigrante, aga täna on pooled itaallased,» ütles Rossi.

Kui Itaalia lõunaosa on juba pikemat aega tööpuuduse käes virelenud ning raskelt riigiabile toetunud, siis tööstusele orienteeritud põhjaosa on saanud räsida eurokriisist ning tuhanded ärid on karidel.

Itaalias elab absoluutses vaesuses 6,2 miljonit inimest, mis teeb ligikaudu 10 protsenti elanikkonnast. Viimase kahe aastaga on nimetatud protsenti sisuliselt kahekordistunud.

Statistikaameti andmetel kannatab hinnanguliselt 4 miljonit inimest nälja käes, 10 protsenti neist alla viie aastased lapsed ning 14 protsenti eakad (65 eluaastat ja üle selle).

Itaallaste reaalsed sissetulekud on tänase seisuga madalamad, kui 15 aastat tagasi. Läinud nädalal avaldatud andmete järgi on töötusmäär 13,4 protsenti – kõigi aegade rekord.

Nagu nähtus Itaalia mõttekoja Censise poolt detsembris avaldatud küsitluse tulemustest, kardab 60 protsenti vastanutest vaesumist. Pane Quotidiano töötajate jutust hakkab selguma ettevõtmise populaarsuse üks põhjuseid: «uusvaestel» on siia lihtne tulla – ilma et naabrid ja sugulased sellest teada saaksid. Kogu töö ongi üles ehitatud anonüümsusele. Loosungiks on, et keegi ei küsi inimestelt nime, arvamust ega raskuste tagamaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles