Raha turvaliselt hoida soovivatel investoritel on juba 1,2 triljonit eurot pargitud eurotsooni võlakirjadesse, mis omanikule negatiivset intressi teenivad, ehk mille omamise eest tuleb ise peale maksta.
Negatiivset intressi teenib 1,2 triljonit eurot
9. jaanuar 2015, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Negatiivset intressi teeniva raha maht on kasvanud kiiresti. Veel oktoobris oli see summa 500 miljardit, vahendab The Financial Times uuringut, mille on koostanud Bank of America Merrill Lynch (BoAML).
Juunis viis Euroopa Keskpank (EKP) sisse negatiivse intressi deposiitidele, lootuses, et see julgustab raha majandusse paigutama. Tegelikkuses lõi EKP oma sammuga täiesti uue väärtpaberite liigi: negatiivse intressiga võlakirjad, märkis BoAML krediidi peastrateeg Barnaby Martin.
Need negatiivse intressiga võlakirjad on peamiselt eurotsooni tuumikriikide lühiajalised võlakirjad. Aga ka näiteks Iirimaa kaheaastase võlakirja intress vajus septembris korraks miinusesse.
Lähenevad Kreeka valimised, mille tulemused võivad kaasa tuua kriisi eurotsoonis ja osade võlgade korstnassekirjutamise, sunnivad investoreid aina rohkem kasutama nn tuumikstrateegiat ja vältima riskantseid investeeringuid perifeeriasse, kirjutab The Financial Times. Sestap ka nõusolek turvalise väärtpaberi hoidmise eest peale maksta.