Valitsuskabinet arutas saastetasude tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna arutati valitsuskabinetis saastetasude muutmise küsimust. Valitsus otsustas anda eelnõuga pikaajalise vaate saastetasude muutusest aastani 2025, mis peaks rakenduma alates aastast 2017, andes ettevõtetele aega muutustega kohanemiseks.
Seaduse eelnõus puudutavad olulisemad muudatused inimtervisele kõige ohtlikumate ainete puhul, mis võivad tekitada terviseprobleeme, eriti tundlikel elanike gruppidel nagu lapsed ja vanurid. Nende osas on äärmiselt vajalik anda ettevõtetele selge signaal, et nende ainete heidet välditaks või vähendataks oluliselt. Nendeks on peened ja ülipeened osakesed, ohtlikud lenduvad orgaanilised ühendid, vähkitekitavad, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained, raskmetallid.
Väga vajalik on anda selge sõnum ka väävli- ja lämmastikuühendite heite vähendamisele, mida tekib Eestis kõige suuremas koguses ning mis mõjutavad otseselt meie veekogude seisundit, kuid on ohtlikud ka inimestele. Lõhnahäiring on aga see, mille mõju on kõige otsesemalt tuntav ja mille osas tuleb häiringu vähendamiseks samuti ettevõtete motivatsiooni tugevdada.
Seega on Keskkonnaministeerium teinud ettepaneku maksustada senisest kõrgemalt kõige ohtlikumate saasteainete keskkonda viimist, õhusaastepuhul on keskmiseks kasvunumbriks 15 protsenti aastas. Väiksemal määral (keskmiselt 3 protsenti aastas) muudetakse vee ja jäätmete saastetasusid. See on võrreldav lähiaastate inflatsiooniga.
Ettepaneku tegemisel on arvestatud ligi 40 uuringu ning analüüsi tulemusi, praegust nafta maailmaturu hinda ja keskkonnaseisundit.
Keskkonna kasutamise ja saastamise eest kogutavast rahast oluline osa suunatakse keskkonda tagasi. Selle jaoks on Eestis aastaid tagasi loodud Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille kaudu on puhastatud järvi ja jõgesid, ehitatud välja joogivee süsteeme, toetatud taasmetsastamist, korrastatud kaitsealasid ja rahvusparke, rajatud matkateid, ettevõtete ressursitõhusust tõstvaid ja saastamist vähendavaid projekte, investeeritud parkidesse jne.
Saastetasud puudutavad Eestis üle 1600 ettevõtte, kelle tegevuse tulemusena ohtlikud ained keskkonda jõuavad.