Päevakommentaar: kas kütuste hinnalangus tegi jõulukingid kallimaks?

Tõnis Oja.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tarbijahinnaindeks langes detsembris 0,5 protsenti, mis arvestades kütuste suurt hinnalangust oli suhteliselt väike.

Langesid ju mootorikütuste hinnad ühe kuuga 8,6 ja aastaga koguni 14,1 protsenti. Mootorikütuste osakaal jaekaubanduses on üsna suur: need moodustavad jaekaubanduse kogukäibest enam kui kümnendiku, novembris koguni 13 protsenti. Nagu öeldud, kaupade ja teenuste hinnad langesid aastaga vaid pool protsenti ning võrreldes novembriga jäid hinnad samale tasemele.

Augustis, mil kütuste hinnalangus oli veel üsna tagasihoidlik olid tarbijahinanindeks langenud 0,7 protsenti.

Loodus tühja kohta ei salli ning tänu odavamale kütustele kokkuhoitud raha läks kasutusse mujale.

Need, kes jälgivad maailma aktsiaturge on ehk tähele pannud, et väga tihti kui nafta hind langeb, siis jaekaubandusettevõtete, nagu näiteks Wal-Mart, aktsiad tõusevad. Põhjus on väga lihtne, inimesed kulutavad mootorikütuste hinnalangusest üle jääva raha muude kaupade ja teenuste ostmisele. Eriti selge on seos USAs, sest seal on aktsiisi osakaal bensiini jaehinnas väiksem kui Eestis ja mujal Euroopas ning selle seos nafta hinna kõikumisega otsesem. Aga nüüdseks on mootorikütuste hinnad langenud juba nii palju, et on märgatav juba ka igaühe (vähemalt väiksema sissetulekuga inimeste) rahakotis.

Paistab, et kütuste suurejoonelist odavnemist kasutas ära jõuluvana ehk kaupmehed, kes suutsid kingutusteks minevatele kaupade hindadele veidi juurde lisada. Mitmesuguste kaupade ja teenuste hinnad kerkisid aastaga 2,3 ja kuuga tervelt 0,8 protsenti.

Tagasi üles